Piret Meresma
Anneli pole kunagi iseseisvalt käinud, tal on raske rääkida ja ka käed ei liigu päris nii, nagu peaks. “Mul on sünnitrauma. Siia ilma tulles ma ei hinganud ja selle tagajärjel tekkis ajukahjustus,” selgitab ta. Õues liigub ta ringi Eestis veel kahjuks suhteliselt haruldase elektriratastooliga, kodus saab hakkama karkudega, sotsiaalkeskuses on tema abiliseks rulaator. “Kodus tulen endaga toime,” kinnitab pisikest kasvu õbluke naine. Ka esimesel korrusel asuvasse korterisse ja sealt välja saab ta omal jõul. Isikliku abistaja Saima Maandi abi läheb Annelil vaja siis, kui ta näiteks Tallinna tahab minna. Sest rongi ja bussi Anneli ise ei pääse.
“Laula mu laulu, helisev hääl…”
Eha Laanepere
Mõnda inimest tunneb hääle järgi ka siis, kui teda aastaid näinud pole. Teise hääl muutub aga nii võõraks, et telefoni teel ei saa arugi, kas ikka räägid vana tuttavaga.
Hääle iseloomulik kõla sõltub nii häälepaelte tervisest kui ka kopsudest tuleva ja suust väljuva õhu hulgast.
“Terve inimese hääl pärast murdeiga enam ei muutu enne, kui tulevad vanema ea hormonaalsed muutused. Kuid paljud kehalised ja psüühilised haigused muudavad hääle kõla,” ütleb Meremeeste haigla ja Artrosportkliiniku nina-kõrva-kurguarst Mare Kalvet.
See reetlik jalatald
Viivi Variksaar
Jalad on kogu inimkonnale olnud tähtsad nii praktilises, eetilises kui ka esteetilises mõttes. Ja et inimene, keda esimest korda elus näed, su jala sülle võtab, tallal igasugu nähtamatutele punktidele vajutab, su füüsilisest, ka vaimsest ning emotsionaalsest seisundist rääkima hakkab, paneb esialgu kohmetuma, kuid see läheb ruttu üle. Mõni koht on päris valus, aga karjatada ei julge. Kuulen, et “olete liiga viisakas ja üritate kriisiolukorras ennast vaos hoida, see toob sapipõiele pingeid”. Issake, seda öeldakse mulle sel nädalal juba teist korda. Ja edasi: te keha pole rahul vähese liikumisega; ehk võtate kõike liiga tõsiselt, tundke elust rohkem rõõmu, käige tantsimas, lõbutsege. Ning veel: kui veini juua, siis valget, punases sisalduv tanniin annab neerudele liiga suure koormuse. Mina, vaeseke, olen kogu aeg arvanud, et just punane vein on kasulik, ja oma tutvusringkonnas olen vaata et üks sportlikumaid.
Kuid lõpptulemus on üle ootuste hea: mu organismi seisund on 4+, mõnes kohas isegi 4,5.
Ilu ja tervis
Iluleti ahvatlus ja ohud ja reaalsus
Maarja- Liis Arujärv
Kosmeetikatoodete pakkujad loetlevad oma kaubatutvustustes aineid, mida lisatakse elustavate, toitvate ja vananemist aeglustavate lisanditena (näiteks A-, B-, C-, E- ja F-vitamiinid, proteiinid, taimsed ekstraktid, liposoomid, aminohapped jpm).
Samas on kosmeetikafirmadest sõltumatud teadlased ja kosmetoloogid tunnistanud, et paljude ainete efektiivsusest teatakse üllatavalt vähe ja nende positiivse toime kohta pole piisavalt tõendeid.
“Mina ei ostaks kosmeetikumi kunagi selle järgi, et seal on sees need või teised vitamiinid,” lausub ka kosmetoloog Heidi Mehik, “vaid küsiksin, mis tolles kreemis veel on. Mida esiletõstetud vitamiin teeb ja kas mu nahk seda vajab? Kui ta vajab niisutust, siis pole mõtet kasutada rasvast vitamiinikreemi.”
Heidi Mehik usub siiski vitamiinide mõjusse, ent kahtleb, kas näiteks Q10 on kreemis vaja, sest nahk toodab seda ise.
loe edasi ajakirjast...
Eneseabi
Ma ise unetegija
Psühhiaater Jüri O.-M. Ennet arutleb unesegajate üle ning pakub katsetamiseks mõne nipi.
Seda, milline on öö ja milline päev, võrdlen külakiigega. Et kiik ühes suunas kaugele liiguks, peab seda enne teises suunas lükkama. Teiste sõnadega: milline on kiige amplituud ja omaduste bukett päeva jooksul, selline see unependeldus öösel tuleb. Milline on päev - sellest sõltub öö, ja ka vastupidi.
Mida meile pakub üks ilus Eestimaa päev? Mida press meile lehtede, pildikasti ja raadiohäälte kaudu pressib?
Juba väiksed vähkrevad
Enamasti arvatakse, et unetus on ainult suurte inimeste probleem. Aga lapsed - käbid meie, kändude kõrval - on väiksest peale stressis-pinges. Nad on ärritatud ja närvilised; neil esinevad väsimus, peavalu ja ka unehäired.
Teadlased on uurinud meie koolipoisse-tüdrukuid. Uuring näitab, et 22-27 protsendil, peaaegu kolmandikul 11-15aastastel koolilastel on unehäired. Paljudel juhtudel peavad juba lapsed unerohtu võtma.
Nii et unetuseprobleem on alates väikestest lastest kuni kõrge eani välja. Seoses vanusega tekib muutusi, uni muutub hapramaks ja tundlikumaks. Seega peaks eakate päevaelu veel rõõmsameelsem ja harmoonilisem olema, et öösel hea uni tuleks.
loe edasi ajakirjast...
Proviisor soovitab
Nohu tahab leevendust
Tõnismäe apteegi proviisor-nõustaja AINO ITRA
Äge nohu on enamasti viirusliku päritoluga. Sageli kaebab tõbine nohule lisaks veel kurguvalu, köha ja palaviku üle. Nina võib olla kinni või vesitsev, eritis on läbipaistev ja vesine, ninasõõrmete ümbrus punetab ja on valulik. Paari päeva pärast muutub eritis paksemaks ja kollakaks. Selline nohu möödub tavaliselt 7-10 päevaga. Mõnikord võib äge nohu venida pikale ja muutuda krooniliseks. Pikaleveninud (kroonilise) nohu korral on nähud peaaegu samad kui ägeda nohu puhul. Palavikku enamasti küll ei ole; tavaliselt on kurgus palju lima.
Nii ägeda kui kroonilise nohu puhul võib tegemist olla ka allergilise nohuga, mis on kas hooajaline (“heinanohu”) või aastaringne.
loe edasi ajakirjast...
Küsi meilt
Antibiootikumide kaasnähud
Perearst Urve Prits
Lugeja E. K. Tallinnast küsib:
Antibiootikumide tarvitamise ajal tekib mul alati pearinglus, raskustunne maos, suukuivus,
isegi metalli maitse suus. Töövõime langeb. Mis aitaks seda leevendada?
Kas piimast on abi?
Kahjuks ilmnevad nimetatud kaasnähud peaaegu alati, kui pikka aega võtta tugevatoimelisi
antibiootikume. Arstid peaksid oskama anda soovitusi, kuidas seda vältida või vähemasti
leevendada.
Kindel on, et antibiootikumid hävitavad koos haigust tekitavate bakteritega ka muu
mikrofloora, mis organismi tööks on hädavajalik. Nüüd on vaja leida, millised
toiduained aitavad seda taas üles ehitada.
loe edasi ajakirjast...
Küsi meilt
Madal kehatemperatuur
HARRI JÄNES
O. P. Lääne-Virumaalt kirjutab: Tunnen teinekord end hommikul halvasti ja olen siis
kraadinud, temperatuur on alla normaalse. Mõnikord märkan ehmatusega, et kraadiklaas
näitab isegi alla 36. Millest see tuleb? On see mõnest haigusest?
Inimene kuulub püsisoojaste olendite hulka. Kehatemperatuuri säilitamiseks vajalik
soojus tekib ainevahetuse käigus, liigne soojus antakse ära naha ja limaskesta kaudu.
Kehaosade temperatuur ei ole ühesugune. Selle mõõtmisel ja hindamisel tuleb arvestada
mitte ainult kraadimise kohta, vaid ka päeva- ja aastaaega ning kraaditava organismi
omapära.
Kraadimisel pannakse termomeeter kõige sagedamini kaenlaauku, kus kuiva naha temperatuur
on enamikul inimestel 36,0-36,90C. Suus keele all on temperatuur 0,4 ja pärasooles
0,5-0,8 kraadi kõrgem kui kaenla all. Umbes 44 protsendil inimestest on parempoolne
kaenlaalune veidi jahedam kui vasakpoolne.
loe edasi ajakirjast...
Küsi meilt
Hea tuju aroomiõlid
Aroomterapeut, tervisenõustaja Tiina Lillep
Kas ja millised aroomiõlid võiks aidata sügispimeduse ja masenduse vastu?
On ammu tuntud tõde, et positiivsed tunded nagu armastus ja rõõm lasevad kogu maailma
meie ümber paista ilusamana ja takistused teel ei tundu rasked. Seevastu hirm ja ahastus
masendavad ning mõjuvad tervisele negatiivselt.
Pikad sügisõhtud ja päikesevaesed päevad ei anna eriti energiat ega mõju
positiivselt. Õnneks on olemas mitmeid võimalusi ka sügisel tuju paremaks saada: head
sõbrad, uus harrastus, jalutuskäigud värvilisse loodusesse jne.
Ka aroomteraapiast võib leida tuge ennetamaks nukrust ja masendust ning hoidmaks energiat
ja entusiasmi. Kui päikesevalgust on vähe, võiks kasutada apelsini ja greibi
aroomiõlisid “oma isikliku väikese päikesena” - greibiõli lõhnalambis on
suurepärane meeleolu looja, leevendab masendust ja virgutab meelt. Apelsin omakorda,
välimusele vastavalt - rõõmus oranž pallike - tõstab tuju ja sisendab optimismi. Hea
on lõdvestuda ja mõelda asjade tähtsusejärjekorra üle ka näiteks neroli (apelsinipuu
õie), ylang-ylangi või bergamoti eeterliku õli lõhna nautides.
Kui on tunne, et jõud on lõpukorral ja kevad veel kaugel, aitavad musta kuuse ja männi
aroomiõlid. Hingelise väsimuse või pingelise töö tõttu tekkinud üleväsimuse ja
mure korral on hea energiaandja rosmariin
loe edasi ajakirjast...
Kodutohtri novembri numbris:
Uudishimu 6
Silmaring
Abiks apteekrile, toeks tohtrile ja üht-teist igaühele 8
Lugeja sõna 10
Omal jõul
Säärase mulgi põrunud aru õnnistus 12
Anneli saab hakkama 16
Hingedekuu
Vangis aja ja elu sees 18
Ravi
“Laula mu laulu, helisev hääl…” 20
Proviisor soovitab
Nohu tahab leevendust 24
Abi
Allergiat ennetades tasub vaeva näha 26
Sõltuvus
Pisar või piisk lohutust? 28
Eneseabi
Võimleme reipaks 3. 34
Ma ise unetegija 44
Koduapteek
Kui kondid valutavad 38
Ajalugu
“Kodutohter” 1879 39
Valikuvõimalus
See reetlik jalatald 41
Lugejal külas
Tere, Anne Toompuu! 48
Kodutohtri ravimtaimla 49
Küsi meilt 52
Sinu laps
Elus asi on / ei ole 54
“Ma ei taha kooli minna!” 56
Toit ja tervis
Kalanädal 60
Seemned toidus ja terviseks 64
Ilu ja tervis
Iluleti ahvatlus ja ohud 68
Ristsõna 73
Täida ja võida 74
Kodutohtri järgmises numbris:
· Nooruslikkus jumalast või piimavannist
· Kus oleks tervislik elada
· Kaltsium - mitte ainult piimast
· Nelgiõli salviga nohu vastu
· Et laps saaks loov olla
· Modellivälimuse varjupool
· Vanarahva terviseennustusi
· Võimlemisharjutusi jalgadele
· Kodutohtri ravimtaimla (4. jagu)
