September 2000: Uudishimu 6 Elukool Meri põlvini 8 Omal jõul Psoriaas pani püksid jalga 13 Pime tüdruk ja kõrge kontsaga kingad 16 Teadusruum Südamed teevad Eestile häbi 18 Katserakud kasvavad Eestis 20 Ravi Lõbu lõiv 26 Salakaval viirus 31 Valikuvõimalus Šamaan toob hinge tagasi 32 Uudne ja iidne loodusravi – ayurveda 40 Oma silmaga Kõige tähtsam on silmale nähtamatu 38 Eneseabi Vältides soovimatuid üllatusi 44 Puhkus lõunas 48 Küsi meilt Millest tekib seen? Silma sarvkesta väärastus. Kõrvalesta bioaktiivsed punktid 46 Loodusravi Põldosi osteoporoosi vastu. Taime ravijõudu korrastab koguja 50 Toit ja tervis Gaseeritud kõrvetised 54 Punktiplaan teeb salenemise mõnusaks 55 Kõhule hõlpu 56 Vanaema retseptid 61 Järjejutt Ühel jalal Elbruselt koju 62 Ilu ja tervis Mineraalvesi kosmeetikas 66 Seenelise käed 67 Koduapteek Salvid nahaparasiitide vastu 68 Usu või mitte Tervis tähekaardil 70 Testid: Kas sinuga on kerge koos elada? Juuksed reedavad iseloomu 71 Ristsõna 72 Täida ja võida! 73 Omal jõul Psoriaas pani püksid jalga ÜLLAR ENDE Tiia Salumit (44) on juba kakskümmend viis aastat tüüdanud psoriaas ehk soomussammaspool. Optimistlik tallinlanna on õppinud ja harjunud selle nahahaigusega täisväärtuslikult elama ning Eesti Psoriaasiliidu aseesimehena aidanud ka saatusekaaslastel pea püsti hoida. Tiia oli 19-aastane, kui ühtäkki märkas, et nahaga on midagi lahti. "Küünarnukid ja põlveotsad muutusid karedaks ja punaseks ning hakkasid kestendama. Ma ei osanud midagi arvata ja määrisin lihtsalt kreemiga (õigesti tegin, kuid seda sain alles hiljem teada). Läksin siis Tõnismäe polikliinikusse. Seal vaatas üks vanem tohter mu üle ja ütles: "Oi, see on psoriaas!" Küsisin, mida see tähendab. Tema vastas: "Te, vaeseke, ei saa sellest elu seeski lahti."" Armumiseas neiule ei jõudnud säärane kibe tõde loomulikult pärale. Arst määras salvid ja kvartsravi ning kestendus kaduski nagu tina tuhka. Tohter imestas ja Tiia hüppas rõõmust: "Mõtlesin, mis juttu see arst mulle ajas – et ei saa elu seeski lahti." Ent kuu aja pärast olid täpid ja plekid ka jalasäärtel. Tohter polnud udu ajanud. Nii on Tiia tüütut haigust siiani ravinud teadmisega, et päris ära see ei kao. Oma tõvest rääkides ütleb Tiia muudkui "õnneks" ja "õnneks". Selleks on tal ka põhjust, sest osa psoriaasihaigeid tunneb end kuidagi kõrvaletõugatuna. Kõik poleks nii, kui inimesed sellest haigusest rohkem teaksid. Ütlen kõigile tervetele: psoriaas ei ole nakkav. Kui haigust ei tunta, siis seda kardetakse. Meil liidus on ka neid, kes on ikka väga hädas: liigesed valutavad, nad käivad köökus; mõnel on sõrmeliigesed moondunud. Võin olla õnnelik, et minul on psoriaas rohkem esteetiline häda, aga ma ei tea iial, kuidas haigus oma kuju muuta võib. Psoriaasiliit tahabki kaasa aidata sellele, et inimesed oma hädaga masendusse ei langeks. Kuigi meid on kokku viinud haigus, on meiega liitunud äärmiselt positiivse ellusuhtumisega inimesed." Tiia ütleb, et neile on helistatud ja küsitud, kuidas psoriaasi ravida. Liit aga ei ravi, vaid on haigete ühendus – et olla üksteisele toeks ja rohkem oma tõvest teada saada. "Õudselt tore, kui oleks rohkem neid, kes julgeksid meiega ühineda. Ega see küll terveks tee, aga annab kindlasti hea emotsionaalse laengu. Loomulikult saab meie teabepäevadel infot, kuidas psoriaasiga elada. Seda jagab ka meie ajakiri Ketu, mille igale liikmele saadame." Aadress: Eesti Psoriaasiliit, pk 674, 12602 Tallinn Automaatvastaja: (0) 662 12 50 (Mobiil)telefon: 051 65 398 E-post: epsol@nlib.ee Eneseabi Vältides soovimatuid üllatusi Küsimustele vastab uroloog-androloog Olev Poolamets Kodutohter jätkab mainumbris alustatud teemat – kuidas vältida soovimatut rasedust. Seekord on juttu kondoomist, mis on ühtlasi ka arvestatav tõkend (70–80%) sugulisel teel levivatele nakkustele, nagu gonorröa, klamüdioos ning AIDS. Tänapäeval on võimalik valida erinevate rasestumisvastaste vahendite vahel. Millisel puhul võiks soovitada kondoomi? Kondoom on hädavajalik juhuvahekordades, asendamatu neil puhkudel, kui partnerid teineteist veel piisavalt ei tunne ega tea, kas suhe kujuneb püsivaks või piirdub mõne üksiku kontaktiga. Õigem oleks öelda nii, et muud kontraseptiivid tulevad kõne alla alles hilisema, püsisuhte puhul. Tänapäev paraku on selline, et inimestel on elu jooksul erinevaid suhteid ning tuleb osata tegelikkusele vastavalt käituda – Rootsis näiteks ei võta tüdrukud poissi ilma kondoomita üldse jutule ning Jaapanis toimub 90% suguühteid kondoomi kasutades. Kondoomi kasutamine on oskus ja harjumus, mille peab omandama seksuaalkasvatuse osana. Poisid peaksid seda enda peal proovima enne, kui partneriga suhtlema lähevad. Tegelikult algab oskusest valida preservatiiv, mis oleks kvaliteetne. Peab oskama pakendist õigesti välja võtta, õigetpidi peale panna ning teadma, kuidas ühet lõpetada – kuidas võtta kondoom ära nii, et sperma välja ei voolaks. Oluline on ka tüdrukute ja naiste käitumine, tuleb ette, et ka naispool kardab kondoomi kasutamist. Mida rohkem ollakse olukorraga harjunud, seda mängulisem ja vabam on lähenemine. Mis puutub võimalikku meditsiinilisse vastunäidustusse, siis seda tuleb ette haruharva, näiteks juhtub, et kondoomi määre ehk lateks ärritab suguelundite limaskesti. Muu on psühholoogiline tõrge või seksuaalhariduse puudujääk. Milline on kvaliteetne kondoom? Apteegis peaks müügil olema testitud kaup ning ka nn. eurosertifikaadi märk näitab, et kontroll on tehtud. Sekspoe kaup võib olla kvaliteetne, aga ei pruugi, sest on orienteeritud eelkõige mängu ergutamiseks ja alles seejärel kaitsevahendiks. Lühidalt – elastsus, õige materjal, õiged mõõdud, õige niisutus, tervishoiuorganisatsiooni mööndus – need on olulised näitajad. Mida teha siis, kui kondoom katki läheb? Kui on probleem rasestumisvõimalusega, tasub ruttu pöörduda haiglasse valvearsti poole, 48 tunni jooksul pärast vahekorda mõjuvad pillid peaksid aitama. Kui on probleem nakkusohuga, on asi kehvem ..... Kas võib antud juhul rääkida ka ealistest iseärasustest? Võib-olla teatud east, mil kondoom rohkem või vähem sobib? Naistele menopausi ajal või pärast seda, kui libestit vaja läheb, sobib ka kondoom. Üldiselt pole asi vanuses, vaid, nagu juba ütlesin, suhte iseloomus. Kui on ikka partner, keda ei tunne, kellel enne on olnud erinevaid vahekordi, tuleb ette juhuslikke üllatusi. Kodoom sobib vähem mitte teatud eas, vaid siis, kui naise organism ei talu näiteks antibeebi pille või emakasisest spiraali. Pidev kondoomi kasutamine on lõppkokkuvõttes rahaliselt kallim kui näiteks emakasisene vahend. Jällegi – püsisuhtes. Nakatumisel saadud haigus, mida kohe ei avasta, mis ilmneb alles viljatuse puhul vm., võib minna kondoomist kõvasti rohkem maksma. Ravi Salakaval viirus Välisajakirjandusest VIIVI VARIKSAAR Papilloomiviirus pole üksnes suguhaigus, sellest võib alguse saada kuri kasvaja. Vähktõppe haigestumise risk on suurem neil, kes lasevad end rünnata kolmel pahel – tubakal, alkoholil ja papilloomil. Nii kaua kui arstiteaduslikes raamatutes papilloomiviirusest kirjutati suguhaiguste peatükis, ei võetud haigust eriti tõsiselt. Nüüd, mil teatakse, et see viirus võib põhjustada vähkkasvajate teket sünnitusteedes, samuti suupiirkonnas ning ohustab nii mehi kui naisi, suhtutakse asja tõsisemalt. Viirus on osutunud väga kavalaks ning osavalt varjuvaks sissetungijaks, kelle hävitustöö tulemused ilmnevad alles aastate pärast. Kondüloom on haigus, millesse võib nakatuda vaid sugulisel teel. Põhjanaabritel haigestub sellesse nn. lõbuelutõppe aastas hea hulk inimesi – 30 000. Naistel tekivad papilloomid (mädased käsnad) häbememokkadel, lahklihas, päraku ümbruses, tupes või emakakaelas. Meestel asuvad haigusele vastuvõtlikud kohad eesnahal, päraku ümbruses, sugutiluku limaskestas, sugutil, kuseteedes. Kondüloom (tüügaskasvaja) võib olla pehme ja koonusjas või lillkapsalaadne, värvipalett ulatub punasest siniseni. Välissuguelunditelt on seda üsna lihtne avastada: tuleb võtta 5 %-line äädikalahus, kahtlased kohad sellega üle pintseldada ja kondüloomid, haistes ohtu, tõstavad üles valge lipu – muutuvad valgeks. Siseelunditega ei jää üle muud kui proovitükk võtta. Igatahes tasub igaühel, kes midagi ebatavalist oma keha delikaatsemas piirkonnas märkab, kohe arsti juurde minna. Mida varem raviga alustada, seda kergem see on: ravilahustega pintseldamine, laserravi ja viimasena juba lõikus. Papilloomiviirusel on võime tungida limaskesta kõige madalamatesse kihtidesse, ükskõik, kas suu või genitaalide piirkonda, ja seal peidus olla aastakümneid. Kui limaskest saab kahjustatud, tekib kasvõi mikroskoopiline haavand, võib papilloomiviirus leida, et nüüd on paras aeg rünnata ja vähktõbi ongi käes. Turu ülikoolis tehtud uurimus näitab, et papillomiviiruse väljatulemisele, eriti kurgu- ja suupiirkonnas, aitavad usinalt kaasa suitsetamine ja alkohol. Alkohol suurendab riski veel seetõttu, et tavaliselt kangema kraami pruukimise kõrval tõmmatakse ära ka hea hulk sigarette. Nikotiin pärsib bc12 geeni tegevuse, selle tulemusena vigased rakud ei sure ja vähirakkude arenemiseks on tee lahti. Vähirakk ei küsi inimese vanusest: kui tee arenemiseks on lahti, ei tähenda aastad midagi. Kuidas oma suu- ja kurgupiirkonda ning genitaale vähktõve eest kaitsta? See on üsna lihtne: öelda alkoholile ja tubakale ei ja kondoomile jaa!