ÜLLAR ENDE
Kullapüüdmine tähendab tippsportlasele pidevat eneseületamist, mida peale medali jäävad kahjuks meenutama ka traumad. Kahekordne olümpiavõitja ja kuueteistkordne maailmameister trekisprindis ning nüüdne poliitik ERIKA SALUMÄE (39) on kullapüüdmise valu ja võlu omal nahal tundnud. Lastekodus oli päevi mitmepõselisi. “Sai ka isolaatoris täiesti üksi haige oldud, pisaraid valatud ja neid ise ära pühitud. Keegi ei tulnud kõrvale ega võtnud sülle, nagu see peres on,” meenutab Abja lastekodus oldud aega Erika Salumäe, kelle lapsendas üks pere Elvas, kui ta oli seitsmeaastane.
Miks mälu veab vahel alt
Eha Laanepere
Sõna on keelel, aga välja öelda ei saa, kokkulepitud kohtumine läks meelest, oled ehk teekannu tulele jätnud ja kodust välja tormanud… Kas unustamine on normaalne nähtus, mida aeg-ajalt juhtub kõigil? Või on see haigus? Tallinna Psühhiaatriahaigla psühhiaater Erika Saluveer ütleb, et unustamiseks peetakse ühtviisi nii hajameelsust kui ka mäluhäireid, kuigi need on erinevad hädad. Hajevilolek viitab psüühika häiritusele. Mäluhäireks nimetavad meedikud unustamist, mille põhjustab ajukoe kahjustus. See, mida me teadvustame unustamisena, on kõige sagedamini keskendumishäire. Ja kui juba unustamine muret teeb, siis arvatavasti on samal ajal ka muid psüühikaga seotud hädasid.
Ajurabandus ehk apopleksia
Ajurabandus ei ole ainult vanadushaigus, see võib tabada igaüht. Südamehaiguste ja vähi järel on insult surma põhjustajana kolmandal kohal ja seejuures ka sagedasim invaliidsuse põhjustaja. Pooled insulti haigestunutest on töövõimelises eas , umbes 10 % nendest isegi alla 40aastased. Insuldioht suureneb vanuse kasvades - vähemalt 5% kõikidest üle 65aastastest inimestest on ajuvereringehäiretest ohustatud. Üle 75aastaste puhul on see arv suurem ja üle 85aastastest on ohustatud rohkem kui 20%. Lääne- ja Kesk-Euroopas tehtud uurimuste põhjal sureb 42% patsientidest esimese kolme kuu jooksul pärast ajurabanduse ilmnemist. Seepärast on oluline haigus õigeaegselt avastada ja võimalikult vara raviga alustada.
Avastus
Mehed, nutke julgesti!
Silmaarst INGEBORG TROFIMOVA
Juba iidsetest aegadest on teada, et nutmine raskel hetkel toob kannatajale kergendust. Paljud meist on ka seda ise tundnud: silmad ja nina on küll punased ja turses, taskurätik märg ja kortsus, aga kuidagi rahulikum ja kergem on olla. Nüüd on avastatud, et silmavesi on tõhus stressiravija, valuleevendaja ja haavaparandaja.
Suure töö pisarate uurimisel on ära teinud USA bioloogiaprofessor William Frey Minnesota Ülikoolist. Ta leidis, et inimorganismis stressi ajal tekkivate mürkainete neutraliseerimist ja kahjutukstegemist korraldavad suures osas just pisarad. Silmavesi on meditsiinile sama tähtis infoallikas kui veri. Mõnedes arstiabi poolest mahajäänud paikades diagnoosivad ravitsejad senini suhkruhaigust pisara magusa maitse järgi.
loe edasi Kodutohtrist...
Sinu laps
Pisikese suured hirmud
“See tädi siin pildil käib öösel külas…”
Akadeemia Nord õppejõud psühholoog TOIVO NIIBERG
Kui osa hirmude põhjuse võime üles leida, siis lastel (ka täiskasvanuil) on veel selliseid hirme, millele on raske anda mõistlikku seletust. Ometi on need parahirmud olemas. Tundugu need tavamõistusele nii müstilised kui tahes. Oleme jõudnud 21.sajandisse, avastanud aatomi saladused, loonud laseri, klooninud lamba ja veise, kuid ei julge anda elule üheselt mõistetavat definitsiooni. Meid saadavad ligi 300 usundit, seitse levinuimat tunnetusteooriat ja kolm põhimõtteliselt erinevat elutekketeooriat. Lisaks inimese kehalisele ja vaimsele mõõtmele oleme avastanud astraalse mõõtme (tänapäevaks on tõestatud kaheksa välja olemasolu). Nii jäävad paljud meid kummitavad probleemid, nende hulgas ka hirmude tekkepõhjused, vastuseta või tekitavad täiesti vastandlikke arusaamu.
loe edasi ajakirjast...
Küsi meilt
Ealine nägemismuutus
Silmaarst Ingeborg Trofimova
Lugeja S.A. Harjumaalt kirjutab: Olen 70aastane mees. Lugemisprillid on mul olnud juba üle kolmekümne aasta. Viimasel ajal olen märganud, et näen ka ilma prillita lugeda. Kas on võimalik, et vanemaks saades läheb nägemine paremaks? Kas silmade hoidmiseks pean ikkagi prille kasutama?
Selline ealine nägemismuutus nagu teil pole kuigi erandlik. Paljud teie eas inimesed hakkavad lugemiseks uuesti vanu, nõrgemaid lugemisprille kasutama või saavad ka ilma nendeta hakkama. Inimese silmalääts, mis valguskiiri koondades ning kumerdudes-lamenedes võimaldas nooremas eas näha nii lähedale kui ka kaugele, hakkab umbes 40.-50. eluaastasse jõudmisel kõigil lamenema ja muutub jäigaks. Valguskiired ei koondu enam vajalikul määral ja seetõttu peabki hakkama kandma lugemisprille. Läätse lamenemine lõpeb üldiselt 55aastaselt - siis enam kangemaid lugemisprille tavaliselt vaja ei lähe.
loe edasi ajakirjast...
Hiina meditsiin
Eestlaste rahvushaigus äng
Toomas Tiik, Hiina meditsiini magister
Ängistus ehk äng - liigsest muretsemisest põhjustatud aeglaselt kujunev emotsionaalne
seisund, mis mõjutab eeskätt kopsude ja südame tegevust. Eriti just pikaajaline
ängistus kujuneb haigusetekitajaks. Kliinilises praktikas on ängistuse all kannatajaid
üle 50%. Hiina meditsiinil põhinevas haiguste tekketeoorias peetakse peasüüdlasteks
kliimategureid ja emotsionaalseid seisundeid. Iga kaua allasurutud või liiga intensiivne
emotsioon materialiseerub ajas järgmiste füsioloogiliste reaktsioonidena: emotsioon ?
energia liikumise häire kehas ? vereringlemishäired ?funktsionaalsed häired?
orgaaniline muutus rakus, kudedes, elundites. Alguses on need reaktsioonid mõõdukad ja
lühiajalised, näiteks südame löögi- ja hingamissageduse muutus, vererõhu tõus,
kuuma või külmatunne jne. Aja jooksul muutuvad füsioloogilised reaktsioonid tugevamaks
ja kestvamaks ning lõpuks leiavad aset ka orgaanilised muutused.Igale emotsionaalsele
seisundile on omane teatud lihaspingete teke ja sellega seoses ka teatav kehahoiak.
Näiteks kurbus surub õlad ettepoole, viha pingutab lõualihaseid, pidev stress pingutab
ülaselja ja kaelalihaseid. Kangekaelsel inimesel on üsna tõenäoliselt jäme ja jäik
kael.
loe edasi ajakirjast...
Proviisor soovitab
Kinnine kõht vaevast lahti
Tõnismäe apteegi proviisor-nõustaja AINO ITRA
Kõhukinnisus võib vaevata nii noori kui vanu. Eriti neid, kes söövad kiudainevaest
toitu või liiguvad vähe. Kõhukinnisust võivad põhjustada ka mõned haigused ja
ravimid. Kuidas vaevast lahti saada?
Kõige sagedamini põhjustavad kõhukinnisust väärad toitumisharjumused (vähe
kiudaineid toidus ja ebakorrapärane söömine) või liiga vähene kehaline tegevus, istuv
eluviis, lõdvad kõhulihased või rasvumine. Sealjuures mõjutavad rohkem muutused
toitumistavades - saleduskuurid, toiduhulga suur vähenemine, uued toidud reisil olles
või liigne nn rafineeritud toitude söömine - kõik need aitavad kaasa kõhukinnisuse
tekkele. Ka roojamistungi tagasihoidmine ja roojamise edasilükkamine võivad tekitada
kõhukinnisuse. Äkilised muutused igapäevaelus või tööl (töökoha muutus,
vallandamine jne) võivad põhjustada ülemäärast stressi. Siis muudetakse sageli oma
harjumusi, eriti söömis- ja joomisharjumusi. Ka pinges või hirmunud olles,
üleväsimuse korral ja unepuuduse puhul võib soolestiku tegevus aeglustuda ning tekkida
ajutine kõhukinnisus. Oskus lõõgastuda võib siingi ainult kasuks tulla. Ka mõned
haigused (Parkinsoni tõbi, depressioon, kilpnäärme alatalitlus jt) ja ravimid võivad
kõrvalnähuna põhjustada kõhukinnisust. Seepärast peab arstilt ja apteekrilt küsima,
kas põetav haigus või tarvitatavad ravimid võiksid põhjustada ka kõhukinnisust.
loe edasi ajakirjast...
Kodutohtri veebruari numbris:
Uudishimu 6
Lugeja sõna 8
Elujõud
Kullapüüdja peab viitsima 10
Vaimne tervis
Miks mälu veab vahel alt 16
Abi
Ajurabandus ehk apopleksia 22
Avastus
Mehed, nutke julgesti! 24
Sinu laps
“See tädi siin pildil käib öösel külas…” 26
Omal jõul
Toimetulemise rõõm kasvab mängust 30
Ajalugu
“Kodutohter” 1879 32
Ühe asja lugu
Hinnaline hambaravitool 33
Koduapteek
...osta vildid - või vali rohi 34
Proviisor soovitab
Kinnine kõht vaevast lahti 36
Eneseabi
Võimleme reipaks (6.) 38
Hiina meditsiin
Millest algab äng? 40
Kuulsuste lood
Saatusest suuremad suurmehed 42
Kahejalgne ja neljajalgne
Sõber krants 46
Küsi meilt 50
Kodutohtri ravimtaimla
Iisop 53
Liht-naistepuna 54
Lugeja kirja põhjal
Kana riius munaga 56
Silmaring
Vasakukäeline paremakäeliste maailmas 60
Toit ja tervis
Kardetud, kuid tarvilik kolesterool 62
Taimetoite Indiast 66
Tassike teed - ja meel on erksam 68
Vaja rohkem kui toidust saame 69
Ristsõna 70
Jõudehetk
Moona Mohanson pajatab 71
Naergem terviseks 72
Täida ja võida 73
Kodutohtri järgmises numbris:
· Söögisedel paistab näost
· Aitame lapse hirmust üle
· Glaukoomile varakult jaole
· Harjutame lampjalad kõbusaks
· Mis saab, kui raviraha polevat
· Kilpnääre annab end tunda
· Kas magnetvõrul on imejõud?
· Loovus toob tervise
· Euroremont ja hallitusseen
· Hiina meditsiin laste külmetuste vastu
· Yumeiho - jaapanlaste liigesemassaaž