Kas liiga palju päikest?

Marika Vingissar
30.06.2016

 

Päikesekiirgusest on liikvel palju legende. Päikest on vaja, et moodustuks meile nii vajalikku D-vitamiini, samas hirmutatakse endiselt nahavähiohuga. Püüame leida küsimustele vastuseid.

 

 

  1. Nina kõrvale on tulnud punane kare laik, mis kreemitamisest hoolimata ei ole ära läinud. Kas seda peaks näitama arstile?

Kindlasti peaks seda näitama arstile, sest tegemist võib olla päikesest tingitud kiirguskeratoosiga ehk aktiinilise keratoosiga, millest võib kujuneda nahavähk. Aktiiniline keratoos on varases staadiumis natuke punetav kare laik, mis aetakse kergesti segi lööbega. Diagnoosimise teeb raskemaks see, et aktiinilisel keratoosil pole mingeid sümptomeid. Vahel võib laik pisut sügeleda.

 

  1. Millest aktiiniline keratoos tekib?

Aktiiniline keratoos on päikese ultraviolettkiirguse tekitatud nahakahjustus. Kui nahka mõjutatakse UV-kiirgusega, tekivad seal geenikahjustused. Naha oma kaitsemehhanismid hakkavad neid parandama, kuid sellest hoolimata tekib naharakkudes aastate jooksul geenikahjustusi.

Kui nahka liiga palju ja kestvalt päikesekiirgusega mõjutada, siis võivad kahjustatud naharakud hakata kontrollimatult kasvama ja kujuneb välja kasvajaeelne seisund. Kiirguskeratoos tekib just sellistele kehaosadele, mis saavad päikesevalgust kõige rohkem. Tüüpilised kohad on nägu ja käeseljad, kuid see võib tekkida ka seljale, eriti kui on kunagi tehtud palju tööd palja ülakehaga, nagu põllu- või teetöölistel.

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid