Madal kehatemperatuur

Foto: Shutterstock

 

 

Inimese kehatemperatuur võib elu jooksul veidike kõikuda, olenedes paljudest asjadest, nagu vanus, kehaasend, füüsiline aktiivsus, toitumine; isegi bioloogiline kell mängib keha soojusregulatsioonis rolli. Millist temperatuurivahemikku peetakse normaalseks ja millal on põhjust muretseda?

 

 

Inimene on teadagi püsisoojane: meil on võime säilitada oma kehatemperatuuri kindlas väliskeskkonna temperatuuride vahemikus stabiilsena. Kehatemperatuuri püsivuse tagamiseks on organismis keerukas regulatsioonisüsteem, mille hulka kuuluvad termoretseptorid, mis annavad infot naha ja ka keha sisemuse temperatuuri kohta, samuti hüpotalamuses paiknev termoregulatsioonikeskus ning erinevad täidesaatvad mehhanismid.

 

Keha leiab õige tasakaalu

Püsiva kehatemperatuuri alus on soojuse tootmise ja soojuse äraandmise vaheline tasakaal.

Soojus tekib organismis ainevahetusprotsesside tulemusena, aga ka lihaste töö ja lihasevärinate (nn külmavärinad) tagajärjel. Kui meil on külm, siis veresooned ahenevad eeskätt väljaulatuvates kehaosades, nagu kõrvad, nina, põsesarnad, sõrmed ja varbad. Sel teel üritab keha säilitada verevarustuse ja normaalse temperatuuri elutähtsates organites: südames, ajus, neerudes jm. Kõrgemat kehatemperatuuri alandab organism, vastupidi, veresoonte laienemise ja higi eritumisega. Kehatemperatuur tasakaalustatakse naha kaudu kaotatava soojuse ja organismis toodetud energia vahetusega.

Organismi eri osades on normaalseks loetav temperatuur erinev. Inimese kehatuumas – peas ja keha sisemuses – peetakse normaalseks temperatuuri vahemikus 37–38 kraadi. Kätes-jalgades ning keha pindmistes osades on temperatuur madalam ning sõltub paljuski sellest, kui külm või soe on keskkond.

Temperatuuri saab mõõta kaenla alt, aga ka suust, pärasoolest, oimupiirkonnast või kõrva väliskuulmekäigust. Tähtis on teada, et olenevalt mõõtmiskohast, -tehnikast ja kasutatavast kraadiklaasist kehtivad erinevad normid.

Üldiselt loetakse tavapäraseks kaenlaalust temperatuuri 35,5–37,2 kraadi (keskmiselt 36,4). Samasse vahemikku jääb enamasti ka oimupiirkonnast mõõdetav temperatuur. Suus on kehasoojus umbes 0,3 kraadi kõrgem kui kaenla all, pärasooles või kõrvas omakorda 0,5 kraadi kõrgem kui suus.

 

Loe edasi ajakirjast…