Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul nii tervetel kui ka hüpertoonikutel. Seda teavad hästi just kõrgvererõhktõbised, kes aeg-ajalt rõhku mõõdavad. Ja siis tekitavad erinevad näidud muidugi muret, eriti kui rõhk õhtuks ülespoole ronib.
See lugu sai tõuke ühe 62-aastase lugeja kirjast, milles muu hulgas seisab: "Kirjutasite augusti Kodutohtris, et hüpertoonikutel on tavaliselt rõhk kõrgem hommikul, mõnel aga tõuseb just päeva jooksul. Mina kuulun nende mõnede hulka: õhtuks on ülemine rõhk harilikult 160–170 ja pean siis tableti lisaks võtma, nagu arst soovitas. Elan maal, kus ka õues palju toimetamisest: puid tuua, vett tassida jne. Kas peaksin majapidamistööd ära tegema rohkem hommikupoolel, et õhtuks rõhk üles ei läheks?"
Pingutades kõrgem ka tervel
Inimese vererõhk on üsna muutuv suurus: tervel inimesel peabki see kehalise pingutuse mõjul tõusma. Tavaliselt sagenevad siis ka südamelöögid, sest tööd tehes vajab keha rohkem vere kaudu antavat hapnikku ja muid vajalikke aineid ning ka kudedest tuleb jääkaineid rohkem ära viia – seetõttu peab vere ringvool suurenema. Keerulisem on seletada seda, miks rõhk tõuseb vihastamise, rõõmustamise või mõne muu emotsiooni ajel, aga põhimõtteliselt on ju ka see töö (rohkem küll vaimne).
Muidugi tõstab raske kehaline tegevus ka hüpertooniku vererõhku ja mõjub organismile kurnavalt – seda vastavalt elueale ning terviseseisundile. Seega on hea soovitada: tehke tööd mõõdukalt, puhake vahepeal ja sättige ka oma ravimi(te) võtmise ajad vererõhu tõusu järgi. Füüsilist tööd tehes ja sportides on vererõhutõusul kindlad füsioloogilised piirid, mille teadasaamiseks võib teha koormusuuringuid.
Õhtuse rõhu kohta lugesin hiljaaegu sellist ilusat ütlemist: une-eelne rõhk langeb ja see ongi keha valmidus magamaminekuks. Aga on vaja kontrollida, kas see ikka on nii.
Loe edasi ajakirjast...
