Ahvatlevad kaunitarid. Kuidas talvitada kämmalvahtrat ja sakurat?

Jüri Annist
Kämmalvahtrad on valdavalt väheldase ning kompaktse kasvuga. | Shutterstock

Kämmalvahtrale, jaapani kirssidele ja kõmri lodjapuule meie kliimas tavaliselt pikka elu ei lubata. Õnneks ei pea see alati paika.

Sattudes soojemate maade aedadesse/parkidesse jääb tahes-tahtmata silma taimi, kes on nii ütlemata kaunid, et kangesti tahaks neid ka oma aeda. Värvikad kämmalvahtrad (laiemalt tuntud kui jaapani vahtrad) on väga suureks ahvatluseks. Jaapani kirsside roosa õievaht ei jäta kedagi külmaks. Varakevadel, mõnikord lausa talvel õitsev kõmri lodjapuu on sedavõrd kummaline vaatepilt, millest kuidagi ei tahaks ilma jääda.
Loetletud kõige kestvama mittekestja nominendid ei tohiks meil pikalt elus püsida – vähegi nurjatum talv peaks nad teispoolsusesse saatma. Õnneks ei pruugi see väide täielikult tõele vastata.

 

Ülimalt armastatud kämmalvahtrad
 

Kämmalvahtrad (Acer palmatum), keda oma algse kodumaa järgi sageli ka jaapani vahtrateks kutsutakse, kümblevad väga suures populaarsuses. Miks?

Tohutu arvu sortide seast leiab igaüks oma aeda sobiva. Lehed võivad olla vahtrale harjumuspärased, aga ka lõhestunud narmasteks. Värvuse poolest on lehti valida alates peaaegu valgest üle kollaste, roheliste ja punaste toonide kuni ligi mustani välja. Loomulikult on arvukalt saadaval igat mõeldavat moodi kirjulehiseid aretisi.

Ja kõige tähtsam: kämmalvahtrad on valdavalt väheldase ning kompaktse kasvuga, mistõttu nad sobivad solistiks igasuguse mõõduga (loe: ka väiksemasse) aeda.

Pessimistid ütlevad, et külmakindluselt paigutuvad nad 5. ja 6. tsooni piirile, mistõttu Eestis pole neile pikka eluiga mõtet prognoosida. Optimistid väidavad, et noored puud kannatavad kuni −25º pakast, vanemad isendid isegi kuni −29º.

Meie aias on aastaid vapralt kestnud punaselehine sort ’Bloodgood’, kelle põlvnemine on ebaselge, aga keda peetakse teistest karvavõrra vastupidavamaks aretiseks.

Viimastel aastatel on aeda lisandunud veel mitmeid „jaapanlasi”, aga ma olen nende kasvukohta valinud väga hoolikalt. Arvan, et valedes tingimustes kasvamine nõrgestab puud ja vähendab tema võimet talvi üle elada.

 

Kuidas kasvatada kämmalvahtrat?
 

* Kerge vari tuleb kasuks, ere päike kipub lehtede (eriti kollaste) servi pruunistama.

* Ilmtingimata peab muld olema püsivalt parasniiske. Mulla läbikuivamine on kämmalvahtrale talumatu.

* Muld olgu kindlasti happeline. Suur pH tekitab kloroosi: vaher ei saa mullast kõiki tarvilikke toitaineid kätte. Hoopis paremini tunneb vaher end turbapeenras rodode seltsis.

* Muld ei tohi olla tiheda struktuuriga.

* Igasugune tuul on kämmalvahtrale vastik: ­suvine kuivatab mulda, lehti ja õhku, jäine talvine peletab inimestki.

* Kevadine hiliskülm teeb vahtrale kahju. Katteloorist võib vinduva kevade puhul olla abi. Kuna vahtra oksad on painduvad, saab neid kergesti kokku siduda ja niiviisi on puud üsna lihtne külmade vastu soojustada.

 

Võrratud jaapani kirsid
 

Jaapanis kutsutakse kaunilt õitsevaid kirsipuid sakura’ks. Laiemas tähenduses hõlmab sakura seitset kirsipuu liiki koos sortidega. Kitsamas tähenduses peetakse eelkõige silmas peensaagjat kirsipuud (Prunus serrulata) koos tema lugematute sortidega.

Inglise keeles on sakura vasteks Japanese cherry.  27. märts on Jaapanis sakura päev, olgugi et paiguti ja aastati puhkevad jaapani kirsid õide erineval ajal. Jaapanlased kogunevad perekonniti õitsvate sakura’de alla piknikku pidama, toimub hanami ehk õite vaatlemine taeva taustal.

Ilusad on ka jaapani kirsside lehed. Pungadest välja pääsenutena on nad vägagi värvikad (purpursed, pronksjad), suve saadavad mööda valdavalt rohelisena, sügise saabumist tervitavad aga üsna kirgaste toonidega (oranž, kollane, punane).

Paraku paigutuvad jaapani kirsid 5. tsooni, mis tähendab, et sisemaal võivad külmemad talved neid suurel määral kahjustada. Rannikul ja saartel õnnestub nende kasvatamine paremini.

Ilukirsipuud on väheldased puud, aga siiski piisavalt kogukad, et nende katmine pakase vastu korda ei läheks. Järelikult saab nende edukale talvitumisele loota vaid siis, kui valida vastupidavamad sordid, õige kasvukoht ning sobivad kasvatusvõtted.

’Accolade’ on paljude arvates pakasekindlaim sakura. 25 aastaga on ta meie aias sedavõrd suureks sirgunud, et tema all saab vabalt mitme perega hanami’t pidada. Vaasja võraga puu avab varakevadel arvukalt suurepoolseid puhasroosasid pooltäidisõisi, mis enne pudenemist heledaks pleegivad. Talvekülmad pole talle muul moel häda teinud, kui mõnel aastal on õitsemine olnud kasin.

’Amanogawa’ on vibalik püstiste okstega puu, kes võtab aias väga vähe ruumi. Õied on ’Accolade’ omadega väga sarnased, vast pisut heledamad. Meil on ta umbes viis aastat probleemideta talvitunud.

’Kanzan’ (sün ’Kwanzan’) on arvatavasti kõige laiemalt levinud ilukirss. Laiuva võraga puu kattub tugevroosade täidisõitega. Kuna ta on aedades kõige arvukam, siis ilmselt on ta ka kõige ilusam jaapani kirss.

’Royal Burgundy’ on punaselehine ’Kanzan’. Roosa õievaht pungadest väljasirutuvate tumepurpursete lehtede taustal on vaatepilt, mis väärib nautimist. Lehed püsivad purpursena terve suve ja värvuvad sügisel pronksjaks.

’Kiku-shidare-zakura’ (sün ’Kiku-shidare Sakura’) esindab rippoksaliste jaapani kirsside plejaadi, mis kannab üldnimetust shidarezakura. Õrnadel rippuvatel okstel avanevad roosad õiepallid.

 

Kuidas kasvatada jaapani kirssi?
 

* Jaapani kirsid vajavad päikeselist tuule eest varjatud kasvukohta.

* Muld peab olema mõõdukalt happeline.

* Mulla ülemäärane viljakus ei soodusta sakura talvitumist.

* Muld olgu parajal määral niiske, vanemad puud taluvad ka põuda.

* Igasugune lõikamine on jaapani kirsile vastukarva. Vigastatud või ristuvad oksad lõika välja kohe pärast õitsemist. Oksakäärid desinfitseeri eelnevalt piiritusega või apteegis müügil oleva desovahendi Cutaseptiga. Lõikekohad kata pookevahaga.

 

shutterstock_1097850863.jpg

Jaapani kirsid vajavad päikeselist tuule eest varjatud kasvukohta.
Shutterstock

Eriline lodjapuu
​​​​​​

Kõmri lodjapuu (Viburnum x bodnantense) kasvab suureks põõsaks (kõrgus kuni 3 m). Tal on ilusad reljeefse pinnaga lehed, mis värvuvad sügisel suursuguselt pronksjaks kuni veinpunasteks.

Roosad tugevalt lõhnavad õied avanevad lehtedeta okstel mõnel aastal juba kevadtalvise suurema sula ajal, enamasti siiski varakevadel. Karmiinpunased õienupud loovad pilkuköitva kontrasti heledamate, juba avanenud õitega.

Talvekindluselt määratletakse kõmri lodjapuu enamasti 5. või 6. tsooni. Meie aia puu on 25 aasta jooksul kaks korda külma saanud. Siis on ta kaotanud kogu oma maapealse võra, aga meie suureks rõõmuks on ta end mõlemal korral paari aastaga jälle suureks kasvatanud. See on kõmri lodjapuu suur pluss: omajuursena on häda korral kännuvõsud igati asjaks. Jaapani vahtrate ja kirsside sordipuud on enamasti poogitud, mistõttu külmavõetud võraga puud hukkuvad päästmatult.

See viimane fakt oli kaalukeeleks, mis osutas, et minu arvates kuulub kõige kestvama mittekestja au kõmri lodjapuule.

 

(kast)

Kuidas kasvatada kõmri lodjapuud?
 

* Meie aias on kõmri lodjapuu istutatud suhteliselt niiskele kohale. Mitte et sinna vett koguneks, aga muld püsib tavasuvedel kogu aeg niiske.

* Kuiv muld talle ei meeldi, eriti noores eas.

* Vähene vari pole tekitanud tagasilööke. Väidetavalt õitseb täispäikeses kasvav põõsas siiski kõige rikkalikumalt.

* Hea on, kui kõmri lodjapuu on varjatud kõleda põhjatuule eest. Kuna tegu on koguka põõsaga, siis pole teda võimalik talveks katta.

shutterstock_766191493.jpg

Imeline lodjapuu.
Shutterstock

Sarnased artiklid