Öösel väheneb süljeeritus. Süljel on suus tähtis ülesanne, sest see kaitseb hambaid. Öö jooksul see kaitse nõrgeneb. Kui pesta kohe peale voodist tõusmist hambaid fluoriidi sisaldava hambapastaga, siis annab see kaitse tulevase happerünnaku vastu. Fluoriid muudab hambavaaba raskemini lahustuvaks ehk katukihi põhjustatud happerünnaku suhtes vastupidavamaks. Hommikune hambapesu kaitseb hommikusöögi ajal hambaid, eriti, kui juuakse haput mahla.
Kui hammastepesu jääb hommikusöögi järgsele ajale, siis ei maksa kiirustada. Peale sööki peaks vahet pidama pool tundi või rohkemgi ja alles siis pesema hambad. Selle ajaga teeb sülg tööd ja neutraliseerib hommikusöögi põhjustatud happerünnaku.
Hammaste tervise seisukohast on oluline ka see, mida suhu pista. Mida hapumaid toiduaineid süüa, seda kahjulikum on see hammastele. Happeline toit söövitab hambapinda. Nii tekkivat kahjustust nimetataksehambaerosiooniks.
Tavaline erosioonipõhjustaja on jäätee, koolajook või mahl, mis sisaldavad kaariesebaktereid toitvaid suhkruid.
Mida kauem on toit hambaga kontaktis, seda kestvam on ka happerünnak. Kui suud kiiresti läbiv mahla- või karastusjoogi põhjustatud happerünnak kestab keskmiselt pool tundi, siis näiteks hammastele kleepuvate küpsiste esilekutsutud happerünnak võib kesta veel mitu tundi pärast söömise lõpetamist. Seepärast oleks toidukord mõistlik lõpetada suhkrut mittesisaldava toidu või joogiga. Suhkrut sisaldavat toitu tuleks hammastega võimalikult lühiaegselt kontaktis hoida. Näiteks magustatud jooki kõrrega imedes see hammastega praktiliselt kontakti ei satugi. Sellepärast võib lastele mahla anda läbi kõrre, see hoiab nende hambaid.
Kuni viis toidukorda päevas ning söögikordade vahepeal näksimise vältimine annab süljele aega happerünnaku tagajärjed neutraliseerida.
