Loodusravist mõistlikult

Kodutohter
28.11.2022
Shutterstock

Kõik looduslik paneb paljudel kohe põlema rohelise tule: taimeravi on parem ja ohutum kui keemiline.

Kus on tõde?

Eks tõde on kuskil vahepeal, nagu elus ikka.

Inimesed otsivad tihti abi loodusmeditsiinist, olgu siis küüneseene, kõrge vererõhu või liigesehaiguse vastu. Põhjenduseks tuuakse ikka, et tohter söödab sisse liiga palju keemiat.
Krooniliste haiguste ravi nõuab alati professionaalset abi, kuid kergemate tervisehädade puhul saab paljuski ennast ise kodus aidata, kasutades taimseid käsimüügiravimeid, näiteks viirushaiguste sümptomite leevendamiseks.

Vahet tuleb teha loodusravimitel ja toidulisanditel. Kõige lihtsamalt öeldes: mis tahes ravim on mõeldud haiguse või selle mõne sümptomi ennetuseks, raviks või leevenduseks; toidulisand aga toetab organismi normaalset talitlust ning vajadusel annab juurde seda, millest meil süües-juues vajaka jääb.

Ravimit eristab toidulisandist see, et ravimi tootja on pidanud uuringutega tõestama selle efektiivsust ja ohutust: osale inimestele antakse katsetatavat toimeainet, teisele rühmale aga tavaliselt toimeta ainet ehk platseebot. Uuringud peavad näitama, et ravimit tarvitanud inimestel paraneb haigus paremini.
Taimne ravim on nagu ravim ikka, kuid sisaldab just taimseid koostisosi, kas ühte või mitut.

Taimsete ravimite toimet ja ohutust arstimina ei olegi alati nii lihtne kindlaks teha. Enamasti pärinevad teadmised taimede mõju kohta kasutamisest toidu või toidulisandina, pikaajalistest kogemustest rahvameditsiinis ja teaduslikest uuringutest.

Traditsiooniliseks taimseks ravimiks kutsutakse sellist, mida on meditsiinis kasutatud läbi aegade ning on teada selle tõhus toime ja suhteline ohutus. Sellised on näiteks hõlmikpuu mälu vähenemise ja jalgade-käte külmetamise korral või liht-naistepuna, millega leevendatakse kergeid meeleoluhäireid.

Mõni loodustoode on ametlikult ravim, mõni mitte, kuigi on hea mõjuga.
Enamik toidulisandeid koosneb levinud ravimtaimedest, mille tõhus toime on aegade jooksul teada olnud. Nagu näiteks küüslauk, ženšenn ja punane päevakübar.

Tuleb meeles pidada, et toidulisanditele ei saa omistada haigust ravivat toimet - pigem parandavad need organismi talitlust ja toetavad ravi. Võtame näiteks silmavitamiinid. Me ei saa loota, et need teeksid nägemise teravamaks või raviksid kollatähni kärbumist. Küll aga sisaldavad need silmadele kasulikke antioksüdante ja võivad nii vähendada silma talitluse edasist halvenemist. See iseloomustabki toidulisandeid.

Sarnased artiklid