Lopsakas oaas kivilinnas

Kaja Kurg
05.03.2019
Kunagise lasteaia territooriumile rajatud kogukonnaaed. | Tiit Koha

Eelmisel kevadel puhkes Lasnamäe kortermajade vahel õide MTÜ Lasnaidee eestvedamisel rajatud kogukonnaaed.

Ka hallide paneelmajade ja räämas hoovidega linnarajoonist võib saada tore koht, kus elada. Kui me ise seda ei tee, siis kes veel? Selliste mõtetega tuli neli aastat tagasi kokku väike seltskond erksa mõtlemisega lasnamäelasi, kes lõid oma ühenduse ja asusid tegutsema – et muuta kodukant ilusamaks, ärgitada kohalikke koostööle ning levitada rohelist mõtteviisi.

Kõigil pole ju suvilat või maal sugulasi, kus saaks näpud mulda pista, aga sõrmed ju sügelevad … Nii tore on panna ise midagi kasvama, süüa enda kasvatatud toitu või siis luua lihtsalt kaunis lillepeenar. Sobivaks kohaks, kuhu rajada Lasnamäe esimene kogukonnaaed, osutus Võru tänaval asuv endise lasteaia õueala nurk, kus varem oli olnud mänguplats. Hoones tegutseb praegu raamatukogu ja laste huvikool.

Lasnaidee üks eestvedajaid Maria Derlõš meenutab: „Idee hakkas vormi võtma 2017. aasta sügisel, kui linnaaianduse asjatundjad Liina Metsaots ja Liis Pihl MTÜ-st Rabarber korraldasid meile praktilise õppuse. Rajasime kokku tulnud huvilistega ühispeenra ning töö käigus õppisime tundma permakultuuril põhinevaid aiandusvõtteid ja saime nõuandeid, kuidas alustada kogukonnaia rajamist.”

Õppepäev oli mõeldud ühtlasi testimiseks, kas kivilinna rahval on üldse huvi aiateema vastu. Kohaletulnute innukus kinnitas, et huvi on isegi väga suur. „Talv kulus lobitööle ja asjaajamisele, et saada seaduslik õigus siin tegutseda. Meil on tähtajatu maakasutusleping Tallinna linnavalitsusega,” märgib Maria.

 

Kevadel hoogsalt edasi
 

Esimene mitme korrusega kastpeenar tehti Liina ja Liisi juhendamisel valmis juba sügisese töötoa käigus. „Võtsime selle eeskujuks, mille järgi oli hea hakata järgmisi tegema,” räägib Anton Küünal, üks ühisaia tuumikliikmeid ja aia hing.

Aprillis läks lahti laudade saagimiseks ja drelliga suristamiseks. Kunagise liivakasti vallutanud paks rohukamar kooriti, mis oli vägagi raske töö. Betoonservadega ääristatud ala täitus tasapisi vahvate kastpeenardega, igaüks vastavalt omaniku soovile veidi erineva „projektiga”. Kastpeenrad tegi valmis põhiliselt Anton, ühe sealhulgas ka endale.

Käigurajad kaeti puiduhakmetega, et oleks puhtam liikuda ja umbrohi ei saaks sisse trügida. Kui esimene vana liivakast oli „sisustatud”, võeti ette järgmine. Kena puidust katte said liivakasti ääristanud vanad pikad pingid, millest olid alles jäänud vaid räämas betoonalused.

Peenrakastid täideti permakultuuri õppepäevalt saadud tarkuste põhjal järgmiselt: alla papp, et juurumbrohi ei saaks sisse tungida, siis kiht oksarisu ja kõdulehti, veidi mulda, seejärel jälle papp, risu, lehed jm kõdunev kraam, peale paksem kiht mulda. Lagunev orgaanika toodab soojust ning eraldab ammoniaaki, mis paneb taimed paremini kasvama, lisaks tekib juurde viljakat, huumusrikast mulda.

„Seemned ja taimed hangib igaüks ise. Kui kellelgi jääb taimi üle, jagab ta need alati teistele. Ka suvalised head inimesed on toonud meile üleliigseid istikuid. Linnaaednikud Liina ja Liis käivad meil kord nädalas külas, et saaksime neilt nõu küsida. Mulda tellime suure koorma kaupa keskkonnaameti kaudu,” kirjeldab Maria.

 

Porgand ja kõrvits ühendavad
 

Esimesed külvid ja istutused tehti mais. Nii nagu huvilisi juurde tuli, kerkisid suve jooksul ka järgmised peenrakastid. Tärkasid aedsalat, lehtpeet, lehtkapsas, porgand, till, sibul, küüslauk, petersell, herned ja aedoad, istutati tomatid ja kõrvitsad, isegi kartul pandi mulda. Silmailuks lisati värvikad suvelilli ning maitsetaimi.

Maria ütleb, et aiakeses tegutsevad rõõmsalt koos nii noored kui vanad, lapsed ja pensionärid: „Seda peenart hooldab näiteks üks viieliikmeline laste ja vanaemaga pere, kõrval tegutsevad ema ja tütar, järgmine plats kuulub noorele perele, see aga ühele teismelisest poisile. Rahvas käib põhiliselt lähikonnast, aga on ka kaugematest mikrorajoonidest tulijaid.”

Kaks peenart on ühiskasutuses, oma lapid on ka laste huvikoolil, mis tegutseb siinsamas endises lasteaiahoones. Huvikooli lapsed olid nii hakkajad, et panid oma peenardele lausa taimesildid, kus on kirjas ka ladinakeelne nimi. Suurel õuealal ruumi on ja kastpeenraid saab veel üksjagu juurde teha. Suvel tekkis isegi väike järjekord.

 

Mitte ainult aed
 

Aia infotahvlil on kirjas: „Kui sul on huvi, siis ühine.” Oodatud on kõik, mitte ainult peenraomanikud. „See on ühiskondlik projekt, et liita inimesi ja põlvkondi. Suvel teeme igal kolmapäeval mingi kultuuriürituse, et inimesed harjuksid selle kohaga ning hakkaksid omavahel rohkem suhtlema. Näiteks eile oli ühisjoonistamine ja joogatund, tulemas on akustiline kontsert. On olnud luuleõhtu. Tekkinud on aia fänniklubi, kes on igal üritusel kohal. Kujunemas on huvikaaslaste võrgustik: üks tunneb teist ja kutsub ettevõtmistes kaasa lööma,” räägib Maria.

Kogukonnaia väravad on lahti kogu aeg, ka öösel. Õnneks pole keegi vandaalitsemas käinud. Varjulisse aianurka kõrgete põõsaste ja puude alla tullakse lihtsalt istuma, paljud käivad siin koos lastega. Aeda toodi pingpongilaud, mõni armastab käia siin grillimas, mõni piknikku pidamas.

Iga kuu on ka talgud. Ühisel jõul pandi püsti näiteks tööriistakuur ja infostend. Õuemööbli värvimine sobiks samuti talgutööks.

„Me ei osanud arvatagi, et asi nii hästi käivitub ja edasi areneb,” rõõmustavad Maria, Polina ja Anton. Ettevõtmise FB-grupis „Linnaaiandus Lasnamäel“ on üle saja liikme ning väga palju jälgijaid. Ürituste kohta pannakse plakateid ka lähikonna elamute trepikodadesse.

Plaanid on uhked: püstitamist ootab kiik, vanadest rehvidest on kavas teha aiamööblit, ka kasvuhoone kuluks ära. Vihmaveerennidest on plaanis teha veekogumissüsteem, et vihmavesi raisku ei läheks ja aia majandamine oleks võimalikult keskkonnasäästlik. Suur veepaak on juba olemas. Miks mitte hakata pidama ka mesilasi?Sügisel pani tarmukas aiarahvas mulda tulbisibulaid, talvel kaunistasid peenramaad aga lehtkapsaste säbruliste lehtedega puhmikud.
 

Konkursi Kodu Kauniks Noore pere aed 2018.
Auhind 1000 eurot Horticomilt.

Sarnased artiklid