Neerukive esineb rohkem meestel ning vanuse kasvades neerukivide esinemissagedus paraku suureneb. Neerukivide teket soodustab pärilikkus, vale toitumine, ülekaalulisus, metaboolsed ehk ainevahetushäired ja elustiil. Kui tarbida vedelikku liiga vähe, siis uriinisoolad ei lahustu, vaid sadenevad ja kristalliseeruvad. Neerukivide tekkeriski soodustavad ka kroonilised kuseteede põletikud, kilpnäärmehaigused, metaboolne sündroom ja teise tüübi diabeet. Neerukivid võivad tekkida ka peale maovähendusoperatsiooni või põletikulise soolehaiguse tagajärjel. Riski suurendavad mitmesugused anatoomilised iseärasused, mille korral on takistatud neerudes uriini äravool.
Neerukive eristatakse nende keemilise koostise järgi. Kõige rohkem esineb kaltsiumi sisaldavaid neerukive ja nede haiguse kulg on ka kõige keerulisem. Kusihappekivid on esinemissageduselt teisel kohal ning nende teke on seotud eelkõige vale toitumise ja metaboolsete häiretega. Kolmandal kohal on kuseteede põletike tagajärjel tekkinud neerukivid.
Arvatakse, et elustiili parandamise ja dieediga on võimalik ära hoida ligi 75 protsenti haiguse kordumisi, 25 protsenti vajab neerukivide ennetuseks aga medikamentoosset ravi.
Üldine soovitus on tarbida piisavalt vedelikku: päevane vedeliku kogus võiks olla 2-2,5 liitrit.Enamasti on inimene piisavalt joonud, kui tema uriin on hele. Parim on tavaline, pigem mineraalidevaene vesi; kusihappekivide puhul on parim bikarbonaadirikas vesi. Magusad karastusjoogid, mis sisaldavad fruktoosi, sahharoosi ja fosforhapet, võivad neerukivide teket soodustada ja neist peaks loobuma. Samuti tuleb piirata alkoholi tarbimist.Toidus tuleb kindlasti vähendada loomse valgu ja soola koguseid. Valku võiks tarbida üks gramm ühe kehakaalu kilogrammi kohta, soola 3-4 grammi ööpäevas. Suurendada tasub taimse toidu osakaalu, kuid piirata rohke oksalaadiga toiduainete söömist, nagu näiteks rabarber, spinat, lehtpeet, šokolaad.
Oluline on saada toiduga ka piisavalt fütaate, mida leidub tera- ja kaunviljades. Tänu nendele väheneb kaltsiumi ja oksalaatsoolade kristalliseerumine.
Toit peakas sisaldama kaaliumi, kuna kaaliumipuudus suurendab kaltsiumi ja fosfaadi väljutamist uriiniga. Rohkelt kaaliumi sisaldavad näiteks till, peterell, läätsed, mandlid, rosinad. Kaltsiumi peaks saama 1000-1200 mg päevas ja selle tarbimist piirata ei tohi. Kaltsiumi vähesuse korral võetakse organismis puudujääv kaltsium luudest ning siis suureneb luuhõrenemise oht. Kaltsiumi imendumiseks on omakorda vaja D-vitamiini.
