Kui oled kurb või sinuga on juhtunud midagi traagilist, oled sa võimeline otsima lohutust teistelt inimestelt ja olema iseenda vastu mõistev. Depressioonis olles aga oled nagu kõigest justkui ära lõigatud - elad nagu paksude seinte taga, mis eraldavad sind soojusest ja armastusest. Loomulikul viisil kurvastades ei jää elu sinu jaoks seisma. Oled võimeline edasi tegutsema, isegi kui sa ei tee seda südamega. Samuti oskad endiselt rõõmustada, kui juhtub midagi head.
Depressiooni korral ei tõsta tuju isegi meeldivad uudised. Selles seisnebki suurim vahe stressi ja depressiooni vahel: kuigi stressis inimesel on palju negatiivseid emotsioone, suudab ta siiski positiivsest rõõmu tunda. Depressiooni korral on aga positiivsete tunnete tundmine pärsitud, mille tõttu vähenebki motivatsioon tegutseda. Isegi varem palju rõõmu pakkunud asjad ei tõmba; inimene ei mäleta enam, et need olid toredad. Samuti iseloomustab depressiooni suur väsimus: jaks on otsas ja kõige tegemiseks peab ennast tohutult kokku võtma või sundima.
Depressioon on meeleoluhäire, mille põhitunnused on suur kurvameelsus, huvide ja elurõõmu kadumine ehk võimetus tunda positiivseid emotsioone, energia vähenemine ja aktiivsuse langus.
