Puugihooaeg algab tavaliselt aprillis ja kestab kuni oktoobri lõpuni. Olenevalt ilmast võib puugioht kesta ka kauem – puugid on aktiivsed, kui õhutemperatuur ületab viit plusskraadi. Puuke võib leida eelkõige niisketes ja varjulistes sega- ja lehtmetsades, aga ka metsaserval või lihtsalt rohu sees, näiteks pargis või koduaias.
Kuid ega suve ei saa suures puugihirmus toas veeta, vaid loodusesse minnes peaks kasutusele võtma ettevaatusabinõud. Puugiohtlikku piirkonda minnes peks selga panema heledad riided, mille peal hakkab puuk kohe silma. Samuti tulevad kasuks heledad sokid. Metsas ringi liikudes on mõistlik panna püksisääred sokkide või kummikute sisse, et ohtlikud putukad ei saaks kohe jalgadele ligi ja pähe rätik või müts.
Kindlasti tuleb koju tulles ennast ja pereliikmed kohe üle kontrollida, sest puugid kipuvad pugema kõikvõimalikesse kohtadesse, nagu nabaauk, rinnavoldid, kaenlaalused, suguelundite piirkond, Kuna puugil pole kihvasid, siis kulub tal läbi nahakihtide sügavamale jõudmiseks päris palju aega. Seepärast ongi oluline saada võimalikult ruttu jaole, et eemaldada puuk enne, kui ta on jõudnud sügavamate kudedeni.
Esimene ja peamine puukenetsefaliidi ennetamise viis on lasta ennast vaktsineerida. Mõistlik on teha seda varakevadel, siis jõuab puukide aktiivseks liikumisajaks immuunsus juba ka tekkida.
Borrellioosi korral on esimeseks sümptomiks puugi hammustuskoha ümber tekkiv punane sõõr, samuti esineb sageli liigese- ja lihasvalu ning üldist nõrkust ja jõuetust. Kahtluse korral tuleks teha borrellioosi test ning pöörduda arsti poole. Välja ravimata borrellioos võib põhjustada tõsiseid tüsistusi nagu näiteks südamelihaste põletiku või närvisüsteemi kahjustusi.
Puugivastaseid vahendeid on olemas nii spreide kui ka õlidena ja neid võib küsida apteegist, kus apteeker ka seletab, kuidas seda täpselt kasutada.
