Toataimede ettevalmistus sügis-talveks

Marianne Reimal
Merilen Mentaal
Filodendron. | Shutterstock

Toataimed tuleb  sügis- ja talveperioodiks ette valmistada. 

Suvisest paradiisist toatingimustesse tagasikolitud taimede suhtes tuleb olla tähelepanelik. Paljud neist kuivatavad lehti ja kaotavad osa oma lopsakusest. Eemaldama peab kõik vanad ja kuivad lehed. Samuti on vaja jälgida, ega õuest ole tulnud kaasa nälkjaid jt kahjureid. Vajadusel pesta taimi õrna seebiveega duši või kraani all, eemaldada tolm ja putukad. Puid (viigi- ja õlipuud) võib veidi tagasi lõigata, kõrvaldades liiga pikad või soovimatus suunas kasvanud oksad.
 

Kastmine

Kastmist võiks hakata vähendama. Aga kuna troopilistel taimedel on nende looduslikus keskkonnas aastaringne kasvuperiood, siis ei tohi lehtseid taimi kindlasti kuivale jätta. Kastmise vajadust peab kontrollima kord nädalas.

Kaktuste kastmisel tuleb olla hilissügisest kevadeni väga tagasihoidlik – korrast 3 nädala jooksul piisab, kui teha seda korralikult. Võimalusel eelistavad kaktused valget ja jahedat kasvukohta.

 

Ümberistutamine

Paljud toataimed saabuvad turbamullas, milles on vähe toitaineid. Mõned neist saavad vabas õhus kasvades sisse kiire hoo ning sirguvad suvega hiiglasteks. Kuigi öeldakse, et sügis ei ole taimede ümberpotistamise aeg, võib seda siiski teha, ent piisavalt vara – enne nende talveunne minekut. Kui muld kuivab väga kiiresti, juured pressivad juba poti alt august välja või ajavad end mulla peale, on siiski mõistlik nad ümber istutada. Samas soovivad mõned talvised õitsejad ja suvel uinuvad taimed just sügisest ümberistutamist. Seega tasub oma taimi veidi uurida ja nende kohta lugeda, siis alles toimetada. Kui taimi ümber ei istutata, võib neile talveperioodil aeg-ajalt anda mõnda tugevdavat väetist, näiteks merevetika ekstrakti. Seda võib lisada nii kastmis- kui pritsimisvette.
 

Väetamine ja niisutamine

Enamik taimi sügisel ja talvel väetamist ei vaja, aga mõned talvised õitsejad, nagu alpikann, kalla, jõulutäht, vajavad turgutamist ka talvel. Taime soetamisel on arukas tutvuda tema hingeelu ja eripärasustega.

Kütteperioodil muutub toas õhk kuivaks, mis tekitab vajaduse suurema õhuniiskuse järele. Siis peab rakendama õhuniisutajat või pritsima taimi hommikuti veepritsiga. Ka sellesse vette võib lisada pisut merevetika ekstrakti.
 

Lisavalgus

Kõige raskem aeg taimedele on südatalv, mil loomulikku valgust väga vähe. Varjutaimedel pole sellest suuremat lugu, ent võimalusel võiks teisi siiski tõsta aknalauale või vähemalt selle lähedale. Samas peab jälgima, et nad ei oleks otse radiaatori vastas või selle ligiduses. Vajadusel tuleb taimedele anda lisavalgust.

Spetsiaalsetes taimelampides on valgusspekter häälestatud taimekasvule. Kõige paremini sobib valgus, milles on enam-vähem võrdselt nii fotosünteesi kiirendavat (sinise-violetse lainepikkusega) kui ka kasvu ja ainevahetust soodustavat (oranži-punase lainepikkusega) kiirgust. Tavalised hõõg- ja halogeenlambid taimedele ei sobi, kuna muutuvad põledes kuumaks, kuivatavad õhku ja võivad neid kõrvetada. Samuti pole nende lampide valgus sobiva spektriga. Lisavalgus on taimedele vajalik novembrist veebruarini.

Oluline on ööseks lamp kindlasti välja lülitada, sest ka nemad vajavad puhkust. Vähema valgusega saavad hakkama sulgvõhk, havisaba, tõlvlehik, aukuuba, filodendron, aglaoneema.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid