Mõne noore inimese veresoontes tiksub aegreleega pomm, nii et ta ise seda ei teagi, kui ta pole mõõtnud oma vererõhku.
Kõrge vererõhk muutub kõrgvererõhutõveks ehk hüpertooniaks, kui vererõhk on pidevalt kõrgem kui 140/90 Vererõhk mõõdab survet, mida veresoontes voolav veri avaldab veresoonte seinale. Püsivalt kõrge vererõhk on lisakoormus südamele, kahjustab veresooni ja kiirendab veresoonte lubjastumist ehk ateroskleroosi, olles seega suurimaks südameveresoonkonna haiguste riskifaktoriks. Kui kõrge vererõhk püsib kaua, muutuvad organite kahjustused pöördumatuks.
Vererõhku tõstavad nii pärilikkus kui ka eluviisid. Riskifaktorid kõrgvererõhutõve tekkeks on liigne kehakaal, stress ja vaimne pinge, vähene kehaline koormus, liigne alkoholi tarvitamine, suitsetamine ja valed toitumisharjumused.
Kõrgenenud vererõhk ei pruugi endast tükk aega märku anda, kuid sümptomiteks võivad olla ka peavalud, pearinglus ja raskustunne rinnus.
Õnneks on vererõhu langetamiseks ka koduseid vahendeid. Vererõhku saab alandada, kui teha muudatusi oma toitumises ja elustiilis. Toidus tuleb kindlasti vähendada soolakogust. Enamus meie toidus olevast soolast tuleb varjatult, kuna seda leidub peaaegu kõikides toitudes. 1 gramm soola on näiteks 10‒15 g soolaheeringas, 15 g (3tk) oliivides, 40 g ketšupis, soolakurgis, kartulikrõpsudes, 50 g suitsusingis või viinerites, 50 g rosoljes, 60 g verivorstis, 90 g juustus (7‒9 viilu) võileivas (2 viilu) Päevane soovituslik soolakogus on 5 grammi. Kehakaalu saab hoida vormis liikumisega. Kehaline koormus langetab oluliselt vererõhku, ergutab ainevahetust, tõstab hea kolesterooli taset ja on hea südamele. Oluline on ka piisav uni ja mittesuitsetamine.
