Oh seda nina!

Marika Vingissar
10.01.2018

Kui nina on kogu aeg kinni ja hingamine käib suu kaudu, tuleb välja selgitada põhjus.

 

 

Igaüks meist on kogenud seda kehva enesetunnet, mis tekib siis, kui nina on täiesti kinni: suu kuivab, sest hingamine käib suu kaudu; lõhnu ega toidu maitset ei tunne üldse; hääl tuleks nagu tõrre põhjast ja telefonis ei tunne sind keegi ära.

Nina on väga vajalik elund. Peale haistmise on tema ülesanne soojendada, niisutada ja filtreerida õhku, mida sisse hingame.

Mõned mõtlevad, et nina peab ka ilus välja nägema, teised jälle peavad seda kühmu keset nägu ebaesteetiliseks. Ninasid on igasuguseid: suuri, väikseid, kühmuga, sirgeid ja ülespidi otsaga. Elu jooksul nina kuju muutub, sest aastatega areneb ja muutub kõhre struktuur – sellepärast on vanemal inimesel nina enamasti jämedam kui nooruses.

Kuid olgu nina väljast milline tahes, sisemine ehitus on kõigil sama. Talitluse mõttes on välimus oluline selle pärast, et kitsas ja kõrge nina läheb kergesti kinni. Siiski väidavad kõrva-nina-kurguarstid, et teinekord võib väike nina olla seest üllatavalt ruumikas.

 

Karbikud ja koopad

Väljapoole avaneb nina sõõrmetesse, sissepoole aga neelu; vahesein jagab nina keskelt pooleks. Lisaks on ninas kolm karbikut: alumine, keskmine ja ülemine, mis kitsendavad ninaõõnt ja suurendavad nina limaskestade pindala.

Vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik. Vaheseina ja karbikute suurus võib olla individuaalne ja erinev. Mõnel on vahesein pisut viltu, kuid enamasti ei tekita see probleeme. Karbikute limaskestad võivad põletiku või ärrituse tagajärjel tursuda ning siis läheb nina kinni.

Ninal on ka õhuga täidetud ruumid ehk kõrvalkoopad (põsekoopad, otsmikukoopad, kiilluu-urge, eesmised ja tagumised sõelluurakud). Kui tuleb nohu, siis nende limaskestad tursuvad kergesti ning tekitavad raskustunnet põskedes ja otsmikus. Põsekoopad, mis asuvad ninaõõne allosas kahel pool nina, tekitavad paljudele probleeme, eriti kui ründavad viirused. Limaskestad eritavad lima ka tervena – see ongi nende ülesanne –, kuid viirushaigusega tekib nõret palju rohkem.

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid