Soola vähem, tervis etem

Foto: Shutterstock

 

 

Leivaviilule võid, või peale soola, soola peale singiviil… Nii võib end pikapeale otseses mõttes sisse soolata, sest leib ja sink ise on soolarikkad. Kuidas muuta oma toidulaud magedamaks nii, et tervis ja mõnus maitse jääksid alles?

 

 

Sool on ammusest ajast tuntud kui maitseparandaja ja konservant toitude säilitamiseks. Kuna inimese kehakaalust moodustab vesi üle poole, on sool hädavajalik ka vee hulga reguleerimiseks kehas.

Keedusool (naatriumkloriid) koosneb 40 protsendist naatriumist ja 60 protsendist kloorist; naatrium aitab säilitada happe-leelise tasakaalu organismis ning on tähtis kogu elutegevust reguleerivate närviimpulsside levikuks. Väga harva võib tekkida tõsine naatriumipuudus, mis viib krampide tekkeni – tavaliselt leidub seda mineraalainet looduslikult enamikus toiduainetes piisavas koguses. Seetõttu polekski vaja toiduvalmistamisel soola palju lisada, ja mitte mingil juhul ei või seda panna imiku toidule.

Harjumuspärasest magedama söögiga harjume üldjuhul kiiresti. Soola tarbimise mõistlik vähendamine ei ole tervisele ohtlik: naatriumi ja kloori puudust ei pea tasakaalustatud segatoitujad kartma.

 

Mida halba teeb liig

Organismile on kindlasti vaja soolas olevat naatriumi, kuid selle ületarbimine võib tõmmata liialt vedelikku veresoone seina rakkudesse. See ahendab artereid, mis tõstab vererõhku ja suurendab sellega südamehaiguste riski. Ülekaal, liigne alkoholi tarvitamine, suhkruhaigus ja stress suurendavad soola vererõhku tõstvat toimet veelgi, sest need halvendavad neerude võimet soola eritada.

Meie soolavajadus oleneb

kehakaalust;

terviseseisundist (oksendamine, kõhulahtisus ning palavikuhaigused suurendavad naatriumivajadust);

välistemperatuurist ja kehalisest aktiivsusest (higistamisel naatriumivajadus suureneb, siis tahamegi heeringat süüa);

neerude tööst (kuna neerud ei tohi kogu naatriumi välja viia, vaid osa imendub tagasi, siis neeruhaigetel võib olla soola tarbimise piiranguid).

Loe edasi ajakirjast…