Uneapnoe kimbutab ka lapsi

Elise Järvik
05.04.2017

 

Uneaegsed hingamishäired ei ole ainult täiskasvanute probleem, nende all kannatavad ka lapsed. Uneapnoega lapsel on sügava une puudus ja see võib põhjustada käitumisprobleeme, mahajäämust kasvus ja arengus. Teemasse toob selgust Unimedi unekeskuse peaarst, kõrva-nina-kurguarst ning unearst Heisl Vaher.

 

 

"Hingamishäire ei pea lapseeas olema alati norskamine, see võib olla ka nohisev või raskendatud hingamine, aga samuti esineb lastel apnoehoogusid, hingamispause, millele järgneb taastav hingamine ehk hingetõmme, mis hapnikusisalduse taastab," selgitab dr Vaher.

Unearst lisab, et uneaegsed hingamishäired süvendavad ja võimendavad kõiki teisi unehäireid ehk parasomniaid, nagu unes kõndimine, unes rääkimine, öine voodimärgamine, aga ka lapse soostumatus magama minna ja unes püsida.

Heisl Vaheri sõnul eristatakse kaht tüüpi unehäireid: "Öö esimeses pooles esineb unepaanikat ehk ärkamist sügavast unest ning sellisel juhul peab mõtlema, kas ei ole tegemist hingamishäirega. Seevastu öö teises pooles, pärast kella kolme, on enamasti tegu hirmuunenägudega ja siis oleks mõttekas pöörduda psühholoogi poole. Ehkki ka hirmuunenägude taga võib olla hingamishäire."

 

Häirib normaalset arengut

"Põhjus, miks me apnoed ja hingamishäireid nii kardame, on see, et hingamishäiretega koos võib tekkida hapnikusisalduse kõikumine kehas, mis on arenevale kesknärvisüsteemile väga paha," toonitab dr Vaher. "Kõikuv hapnikusisaldus häirib normaalset kesknärvisüsteemi arengut, mistõttu mingisugusel eluhetkel võib lapsel tekkida koolis probleeme ja võib-olla üheksandast klassist ta edasi ei jõuagi."

Uuringud on näidanud, et uneaegsete hingamishäiretega lastel kujuneb 40–100 protsenti suurema tõenäosusega seitsmendaks eluaastaks mõni käitumishäire. Sageli käitub uneapnoega laps väga sarnaselt lapsega, kellel on aktiivsus- ja tähelepanuhäire.

"Kui lapsel on sügavat und vähe, ei puhka ta välja, ta on päeval ärritunud ja tujukas. Lasteaias võib ta olla klassifitseeritud pahade laste hulka, ta ei saa teistega hakkama, aga ta ise ei ole selles süüdi, sest ta lihtsalt ei saa teisiti, kuna ta ei saa öösel normaalselt magada," selgitab unearst. "Kui uneapnoe välja ravida, siis võib see probleem taanduda. Aga loomulikult võivad ka kaks asja esineda koos ja me peame lihtsalt tõdema fakti, et nüüd on üks haigus välja ravitud ja teisega peab edasi tegelema psühhiaatri juures," sedastab dr Vaher.

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid