Valu valest signaalist

Foto: Shutterstock

 

Vanasti kurtsid vanainimesed iga liigesevalu korral, et neil on reuma. Põhjuseks peeti meie niisket kliimat ja rasket tööd. Uurisime Pärna kliiniku reumatoloogilt Ivo Valterilt, miks meid tabab liigesepõletik ja kuidas sellega hakkama saada.

 

 

Kuigi reumast on saanud liigese- ja luuvalu üldmõiste, räägime tänapäeval liigesepõletiku korral enamjaolt reumatoidartriidist. Kõige sagedasem liigesehaigus on osteoartriit ning selle korral on samuti liigestes põletikunähud. Ka niisugused haigused nagu psoriaas, põletikuline soolehaigus ja süsteemne luupus võivad tekitada liigesepõletikku.

“Reumatoidartriit on autoimmuunne põletikuline haigus, mille korral haigestuvad paljud liigesed ning haigusest võivad olla haaratud ka kõõlused ja sidemed. Autoimmuunse haiguse korral on normaalne kaitsemehhanism segaduses ja immuunsüsteemi rakud, mis normaalselt kaitsevad organismi viiruste ja bakterite eest, hakkavad hoopis ründama keha enda rakke ja kudesid,” räägib reumatoloog Ivo Valter.

See on krooniline haigus, mis kulgeb ägenemiste ja vaibumistega. “Haiguse tagajärjel häirub normaalne liigese liikuvus ja töövõime, võivad tekkida liigeste moondumised ja inimese toimetulek halveneb.

Kahjuks pole teada, miks ja millest haigus tekib. Siiani on erinevaid teooriaid, et selle protsessi võivad käivitada näiteks viirused, seened või bakterid. Meie immuunsüsteemi tuleb signaal, mida tõlgendatakse valesti ja see realiseerub liigestes autoimmuunse põletikuna. Kindlasti mängib selle haiguse korral rolli geneetiline ehk pärilik eelsoodumus, sest see immuunsüsteemi osa, mille oleme n-ö päranduseks saanud, reageerib millegipärast valesti,” selgitab dr Valter.

“Kunagi ehk saame ära kasutada oma geeniuuringuid ja juba ette välja selgitada ohustatud rühm, kellel võivad olla sellised geenimarkerid, mille olemasolu suurendab reumatoidartriiti haigestumise tõenäosust. Kuna selle haiguse korral on varajane diagnoosimine ja ravi väga olulised, saaks riskirühma selgeks tegemisest palju abi.”

Loe edasi ajakirjast…