ITA SERMAN
“Edu on võime liikuda luhtumisest luhtumisse, kaotamata vaimustust.”
See Winston Churchilli tsitaat kaunistab Tallinna Loomaaia direktori Mati Kaalu töökabineti seina juba kümmekond aastat, ajast, mil ta põdes läbi infarkti. “Kuigi olen enda arvates üsna parandamatu optimist, lähevad mõned asjad vahel ikka hinge ka,” kommenteerib ta ise. “See Churchilli ütlemine on mind seni kõvasti aidanud. Koos tubli annuse jalgsikäimisega, milleks loomaaed pakub piiramatuid võimalusi.”
Diagnoos heidutab, lõikus päästab
Eha Laanepere
Naisel oli rinnavähk. Uskudes kusagilt kuuldud juttu, et õhuga kokkupuutumine paneb vähi vohama, keeldus ta operatsioonist. Vähk tema kehas püsiski aastaid kontrolli all - tänu tablettidele. Kui doktor tuletas opereerimise vajadust meelde, tõi naine ettekäändeks sada vabandust, miks pole parasjagu õige aeg. Samuti oli tal alati olemas kindel argument - röntgenipilt kinnitas, et vähk polnud laienenud. Onkoloogiakeskuse mammoloog Riina Kütner ütleb, et omamoodi sel naisel vedas, sest kasvaja allus küllaltki kuulekalt tabletiravile: “Aga see on sama hea kui istuda miini otsas. Vähil on alati võimalus saata oma saadikuid mööda organismi laiali.”
Mis aitab putukate vastu?
Millal veel, kui mitte suvel tahame ju kõik võimalikult palju värskes õhus olla. Et palavad päevad, mõnusad metsaskäigud ja õhtutunnid lõkke ääres hoopis piinaks ei kujuneks ja sääsed-puugid tõbesidki ei tooks, tasub taas kord meelde tuletada, kuidas end tüütute pisitiivuliste eest kaitsta.
Kui maailmas elab ligikaudu 5000 erinevat sääseliiki, siis Eestis on neid vaid 50 ringis. Enamlevinud nendest on metsasääsed (Aedes), kelle suurim aktiivsusperiood on mais-juunis, ja laulusääsed (Culex), kes aktiveeruvad juulis-augustis. Mis sääski ligi meelitab, ei ole täpselt teada. Kindel on, et sääsed tunnevad oma „märklaua“ ära kümnete meetrite kauguselt. Arvatakse, et sääski köidab inimese poolt väljahingatav süsihappegaas (CO2), aga ka nahalt ja limaskestadelt lenduvad ühendid nagu aminohapped, ammoonium, piim- ja võihape. Samuti orienteerub sääsk suurepäraselt ka selliste orientiiride järgi nagu niiskus, temperatuur, värvid, kujundid ja heledus.
Suvele vastu
Ristallergia
Lasnamäe Tervisekeskuse nahahaiguste arst Maire Jürisson
Allergiakannatajad ja nende pereliikmed teavad hästi, kui raske on vahel selgitada välja allergeen, mis haiguse vallandab. Vahel on allergikul raske hoida oma haigust kontrolli all ning vahel juhtub lihtsalt nii, et põhihaigus on justkui taandunud, kuid ometi miski kiusab: see võib olla sügelev lööve, mõne toidu söömisel tekkiv sügelemine suus, või tavapärane ravi ei hoia haiguse ägenemisi ära. Põhjuseks võib olla ristallergia. Erinevate ainete molekulaarses ehituses võivad esineda ühesugused fragmendid. Kui immuunsüsteem leiab üles just need fragmendid, võib allergiline põletik ägeneda, ehkki allergia vallandajaks ei ole n-ö õige - teadaolev allergeen. Ristreaktiivsust esineb sagedamini botaaniliselt lähedaste taimede ja viljade vahel.
Näiteks:
· kasetolmuallergia korral esineb ristallergia õunale, sellerile, porgandile jt. See tähendab, et kase õitsemise ajal süvendavad need toidud kasetolmuallergiast tingitud pollinoosinähte.
· Timutitolmul esineb ristreaktiivsus puju, porgandi, õunaga.
· Lehmapiimal esineb ristreaktiivsus kitsepiimaga.
· Kodutolmulestal esineb ristreaktiivsus koorikloomadega (krevetid, krabid).
· Pollinoosihaigel võib allergiasümptomeid tekkida ka õitsemisperioodide vahepeal, kui ta tarvitab ristallergiat tekitavaid toite. Õitseajal aga ristallergia süvendab haigusnähtusid.
loe edasi Kodutohtrist...
Ravi
Tahan kuulata vaikust
Juune Holvandus
Tinnitus kui diagnoos kuulub 20. sajandi kurbade avastuste hulka. See tähendab, et paljudel inimestel ei lakka hetkeski kohisev-pinisev heli kõrvas, mõnikord ka mõlemas. Hääl kõrvus väsitab, piinab ja laastab tasapisi olemist. Tinnitus piinab reeglina keskealisi, tööga ülekoormatud, kuid muidu hästi edasijõudvaid inimesi, kelle murede hulka ei kuulu rahaprobleem.
Kohin kõrvus kuulub paljude haiguslike seisundite kirjelduse juurde. Ületöötanud inimestel tuleb seda paraku ette tihemini, kui arvata osatakse. Ka peale tõsist sportlikku pingutust kohisevad kõrvad tihti.
Enamasti soovitatakse ise toime tulla
Tinnitus on arstiteadusele seni siiski lahendamata mõistatus, enamasti öeldakse patsiendile, et paraku peab ta oma jõududega hakkama saama. Tinnituse all kannatajad on jäetud omapead, nad ei saa magada, kuude ja aastate kaupa kogunev stress nõuab muul viisil maandamist ja väljapääsu. Mõni võtab õhtul pärast tööd kaks-kolm õlut ja püüab humalas peaga uinuda, et natukenegi rahu saada.
loe edasi ajakirjast...
hea ja lihtne: kala
lõikus päästab
munas on kõike
eluks vajalikku
loodus pakub
uudistamist ja
kosutust
kendo-elamisviis ja
võitluskunst
Elu täis murranguid
Jonni ja jonnakuse kahevõitlus
Akadeemia Nord õppejõud psühholoog TOIVO NIIBERG
Pisike maailmakodanik röögib nagu ratta peal või nohiseb pikki tunde nurgas nagu
kurttumm okaskera… Jonniaeg on kolmas murrang lapse elus. Las vits jääb metsa või
kapi otsa ning appi tuleb täiskasvanu tarkus ja rahulik meel.
2. ja 3. eluaasta vahel saabub väikesele inimesele iseolemise tunne: “Emme, MINA ISE!
Issi, MINA ISE!...” See tunne surub lapse kahe jalaga maa peale ja alates sellest
hetkest hakkab inimene ka oma elu mäletama, kogemustest aktiivselt õppima ning ümbrust
omatahtsi muutma. Selline tunnetus ajab peast segi ka kõige tugevama isiksuseidu ja viib
mõningaks ajaks mõistuse peast. Väikelapse jonniperiood vältab keskmiselt kuus kuud
kuni aasta ning nelja-aastaseks saanu peaks jälle nagu ühes tükis koos olema.
Jonniperioodi pikkus oleneb eelkõige sellest, kuidas last on arendatud ja kasvatatud,
ning kindlasti ka tema temperamendiomadustest. Vanemate ja pedagoogidena kaldume rohkem
tegelema aktiivse jonniga ning jätame passiivse jonnija paraku tähelepanuta.
loe edasi ajakirjast...
Eneseabi
Silm vajab abi
Silmaarst INGEBORG TROFIMOVA
Järsku märkate, et silm on üleni punane või on sellel helepunane plekk. Või on
puru silma läinud ega anna enam rahu. Või lööb hoolega aias rahmeldades oks silma.
Või mis hullem - kogemata satub silma söövitavat ainet… Mida sel juhul ise ette
võtta?
Silmamuna hajusalt punane
Kui äkki hommikul ärgates leiate, et silm on punane, tõmmake silmalaug pisut eemale ja
vaadelge silma heas valguses rahulikult peeglist või laske seda teha mõnel teisel. Kui
silmavalgel on näha tugevasti laienenud veresooni, eriti silma alaosas ja ninapoolses
osas, ning piir valge ja roosa vahel pole päris selge; silmanurgas võib olla pisut
kollakat rähma ja ka laud võivad olla natuke tursunud, siis on ilmselt tegu
sidekestapõletiku - konjunktiviidiga (joonis 1).
loe edasi ajakirjast...
Küsi meilt
Vastab perearst Külvi Peterson
Lõhed pöidla- ja kannanahas
Lugejad R. Ü. Virumaalt, G. L. Harjumaalt ja R. H. Tallinnast küsivad: Millest on
tingitud pöialde ja kannapatjade lõhenemine?
Pöidla padjad ja jalakannad lõhenevad, kui sealse naha sarvkest on paksenenud ja ise
irduda ei suuda. Tavaliselt on selleks põhjuseks naha seenhaigus ehk dermatofüütia.
Kahjustuse ulatust aitaksid hinnata ja ravi korraldada nii perearst kui nahahaiguste arst.
Ise saab ennast aidata õhtul enne magamaminekut jalgadele vanni tehes. Leotamise järel
püüdke paksenenud nahka eemaldada kas spetsiaalsete koorivate kreemidega või
pimsskiviga. Peale koormist aga tuleb kuiv nahk sisse kreemitada. Selleks sobib hästi
igasugune rasvane lastekreem või jalakreem. Kui lõhed on juba tekkinud, ja vahel ka juba
veritsevad, siis on kõige õigem ikkagi ravi lasta määrata arstil.
Kodutohtri selles numbris:
Uudised 6
Lugeja sõna 8
Elurõõm
Loomad pakuvad suguvendadele kosutust 11
Keskkond
Kes kardab kurja ilma 16
Ravi
Diagnoos heidutab, lõikus päästab 18
Tahan kuulata vaikust 30
Suvele vastu
Mis aitab putukate vastu? 22
Ristallergia 23
Eneseabi
Võimleme reipaks (9.) 24
Liikudes terveks
Kendo pole üksnes võistluskunst, vaid elamisviis 28
Sinu laps
Jonni ja jonnakuse kahevõitlus 34
Abi
Hüdroteraapia ehk vesiravi 36
Erki Noolel elujõudu taastav energiakookon 46
Vaimne tervis
Rõõmupäike murepilve alt välja 38
Esmaabi
Silm vajab abi 44
Kodutohtri südametuba
Koos taljeümbermõõduga kasvab vererõhk 48
Küsi meilt 50
Kodutohtri ravimtaimla
Harilik naistenõges 55
Metsmaasikas 56
Ajalugu
Kodutohter 1879 57
Ühe asja lugu
Kupuraud 57
Kahejalgne ja neljajalgne
Külluse aeg 58
Tervislik toit
Munatoit on söömist väärt 62
Hea ja lihtne: kala + aedvili 69
Jõudehetk
Naergem terviseks 70
Ristsõna 72
Täida ja võida 73
Kodutohtri järgmises numbris:
Mesi raviks ja turgutuseks
Terviseseisund ja “hiina kell”
Loodusravi küünele
Võimleme vees
Elusad piimabakterid kõhu heaks
Suur murrang: laps läheb kooli
Südametervis maast-madalast
Traumajärgne taastusravi