Eneseabi
Unenäod nagu pildialbumis või õudusfilmis
ÜLLAR ENDE

Unenägusid näevad kõik, ainult et üks mäletab neid, ja üsna selgesti, teine üldsegi mitte.
Unenägude tarvis on vanajumal ette näinud lausa unenäounede aja. Siis oleme nagu kinosaalis: kord armastus-, kord õudusfilmi vaadates.
Tähelepanekuid unenägude nägemisest jagavad arst ja uneuurija MARLIT VELDI ning psühhiaater JÜRI O.-M. ENNET

"Mulle rääkis üks meespatsient, et ta on näinud korduvalt hirmuunenägu, kuidas karu astub talle kaela peale ja ta ei saa enam hingata," meenutab Tartu Kliinikumi kõrvakliiniku unekeskuse juhataja dr MARLIT VELDI. "Kui asja uurima hakkasin, selgus, et mehel oli olnud kaks väga rasket operatsiooni, kus ta oli saanud intubatsioonnarkoosi. Operatsioonid õnnestusid hästi ja kehalisi kaebusi tal enam ei olnud, kuid seda ühte ja sama karu-unenägu nägi ta ikka edasi. Soovitasin tal seda unenägu pikendada, nagu psühholoogid soovitavad - mõelda, et ta võiks võitluses karu seljatada."

Unenägude uni on väga vajalik
"Uni ei ole kogu öö jooksul ühesugune. Kui magame, on ajutegevus ja silmaliigutuslihased periooditi erineva aktiivsusega, ka lihastoonus on erinev. Nii eristataksegi pindmist und, sügavat und ja unenägude und - see kõik kokku moodustab ühe unetsükli. Unenägude uni on organismile väga vajalik. See on kõigil inimestel, ka nendel, kes väidavad, et nad unenägusid ei näe," selgitab dr Veldi. "Unenäoune ajal on ajutegevus samasuguse aktiivsusega nagu siis, kui oleme ärkvel, kuid lihastoonus on samasugune nagu sügava une ajal."
Seda kõike saab mõõta polüsomnograafi ehk unemasinaga. Saab jälgida ka, mida magamise ajal teeb süda. "Paljud inimesed, kellel on küllalt pingeline töö ja võib-olla ka ärev aeg elus, ärkavad üles just unenäoune pealt - süda klopib ja hingamine on kiirenenud. Sellistest unenägudest tahaksid inimesed loomulikult lahti saada."
Kahtlemata mõjutavad unenägusid päevased sündmused, eriti tugevad emotsioonid. Mäletan, kuidas enne doktoritöö kaitsmist nägin alalõpmata, kuidas istun keemiahoone ringauditooriumis, mul on kontrolltöö tegemata ja mind ei lasta keemiaeksamile.
Osa uurijaid arvab ka, et see, mida unes näeme, võib pärineda juba meie evolutsioonilise arengu algusest. Me näeme unes palju ürgset - vett ja tuld -, mis võib-olla on sinna jäänud inimkonna mälust.
Looteeas on ülekaalus unenägude uni ja just sellel ajal aju kasvab. Ka esimestel elukuudel on inimesel väga palju unenäounede perioode - need on unetsüklis pikemad ja unetsükleid endid on hoopis rohkem. Järelikult näeb imik palju rohkem unenägusid kui meie. Ka vanemas eas on unenäoune aeg tsüklis pikem ja neid tsükleid on ka rohkem kui nooremas eas," ütleb dr Veldi.

Ärevad uned
"Kui unetsükkel - pindmine uni, sügav uni, unenäouni, jälle pindmine uni jne - kulgeb normaalselt, siis me oma unenägusid ei mäleta. Kes aga unenägusid mäletavad, tahavad loomulikult, et need oleksid ilusad ning me ärkaksime hea tundega. "
Kui unenägude maailmas on palju tabamatut, siis üks on kindel: õudseid unesid toovad kindlasti kehahädad. "Näiteks norskamisega seotud hingamisseiskustega inimesed näevad tihti unes, et nad lämbuvad. Vanematel inimestel annavad kehahäired rohkem tunda ja küllap ka sellepärast on neil nii ärevad unenäod."
Inimesed, kes näevad halba und, arvavad enamasti, et nad ei ole hästi välja puhanud. "See võib olla sellepärast, et nad jäävad pärast unenäo peale ärkamist üles ja neil tekib ärevus. Nad mäletavad, et olid kogu öö üleval, kuid tegelikult ainult veerand tundi - mitte nii palju, et välja ei puhkaks. Osaliselt on siin tegemist pseudounetusega. Et välja puhata, on vaja üle 20% unest sügavat und ja üle 20% unenägude und.
Ka stressiga jäävad sügava une faasid ära ja unenägude nägemise aeg öösel nihkub palju ettepoole. Normaalse une korral on nii, et kui õhtul kell 11 magama minna, tuleb esimene unenägude periood umbes kell 1 öösel ja see on väga lühike ning põhiline unenägude nägemise aeg jääb varahommikuks. Kui aga stressi või depressiooniga inimene magama jääb, saabub tal pindmine uni ja varsti kohe pikk unenägude periood, kuigi normaalselt peaks tulema sügav uni. Võib-olla on pikem unenägude uni organismi kaitsereaktsioon, mis aitab unes stressi välja elada.
Liiga palju unenägusid pole aga hea, eriti kui unenägude uni läheb unetsüklis proportsioonist välja."

Tellitud unenäod

Kuidas meie päevategemised unenägusid mõjutavad?
Psühhiaater JÜRI O.-M. ENNET:
Unenägu annab meile teinekord üks ühele vastuse kätte. Öösel on meil pidurid ajus pealt ära ja me leiame mõnele asjale lahenduse, mida päeval ei suuda, sest siis on piirid ees. Näiteks kui oleme loomeinimesed või leiutajad. Teaduses on küll näiteid, kus lahendus tuleb just unenäos. Seega unenägu võib anda lahenduse probleemidele, mis päeval jäid õhku rippuma. Aga seda on kaunis vähe.
Enamik unenägusid on sümbolistlikud ja nende lahtimuukimine on nii unenäo seletajale kui ka inimesele endale kole keeruline. Neid saab mõtestada konkreetse inimese tausta ja ümbrust teades.Emotsioonid, vaim ja keha on omavahel seotud. Seetõttu on ka sümbol, mida unes näeme, mitmekihiline. Kui ärkan kogu aeg tapmise ja tagaajamise peale üles, hirmuhigi otsaees, näitab see stressi, ka suuremaid või väiksemaid kehalisi hädasid. Kui ma saan töölt sule sappa või naabriga on suured pahandused, siis ma lihtsalt ei saa õndsaid unenägusid näha. Võime unes olla küll kaunil aasal, aga siis tuleb kuri loom ja hakkab meid kollitama.
Muidugi näeme unes ka seda, mille üle rõõmustame ja millest unistame. Ja need unenäod võivad olla taevalikult kaunid.

Kas on vaja muret tunda, kui hirmuhigiga üles ärkame? Kõik pole ju päriselt!
Meeldiv unenägu näitab, et meil on hinges, vaimus ja kehas enam-vähem kõik korras, halb uni aga annab hoiatussignaali. Tegelikult peaksime ka sellest rõõmu tundma, sest nii saime teada, et meis on midagi liimist lahti. See on nagu valgusfoori kollane või punane tuli või nagu suitsuandur. Muidugi on vahe, kas andur hakkas tööle selle peale, et küünal jäi põlema või jäi triikraud sisse.
Kui signaal on antud, saab "tuletõrjuja" ehk tohter koos patsiendiga põhjuse selgeks teha.
Tähtis on see, milline on mu elujõud ja elulust hommikul ärgates, olgu siis pärast head või halba unenägu. Kui suudame mägesid paigast liigutada, kas või Mustamäe Lasnamäele viia, siis mõni halvem unenägu ei segagi meid, pigem isegi toniseerib.
Juhul kui me ei ole hommikul välja puhanud, jõudu ega energiat ei jätku, pole tahtmist isegi küngast paigast liigutada, siis peab analüüsima: kas läksin õigel ajal magama; milline oli mu päev ja millised on mu unenäod.

Mõni arvab, et jubeduste nägemine tähendab, et nüüd on küll "kruvid lahti".
Psühhootilised seisundid tekivad siis, kui inimene on mitu päeva magamata, ei saa und näiteks alkoholi või psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu või on mingi vaimuhaiguse tõttu psühhoosid. Kust maalt lõpeb loomulik unenägu ja kust algavad hallutsinatsioonid, see on omaette keeruline küsimus.
Kui on depressioonid, siis on unehäired. Ja kui on unehäired, siis võib hulk hingehaigusi olla ka sellega seotud.

Mida teha, et tuleksime oma ärevate unedega paremini toime?
Lihtsalt teadmisega, et näeme hirmuunenägusid, jääme passiivseks - on nii, nagu jumal juhatab. Aga siit tuleb edasi minna. Tähtis on ka unenäod oma kontrolli alla võtta.
Õhtul magama minnes peab kehast pinged välja laskma. Millise sisenduse endale õhtul anname, nii ka läheb. Uinudes ja hommikul ärgates on inimese süvapsüühika kambri uksed kõige rohkem valla. Ega ilmaasjata peeta religioonides hommiku- ja õhtupalvust. Puht psühhiaatria seisukohast: kui hommikul või õhtul midagi endale sisendada, pääseb see kõige sügavamatesse hingekambritesse.

Kas saame oma unenägudele kirjutada ilusama stsenaariumi? Mismoodi?
Kui õhtul endale mažoorset helistikku sisendame, võime küll näha ka halbu unenägusid, kuid ärkame paremas toonuses ja õudusunenäod meid ei tapa. Kui aga mõtleme enne uinumist kogu aega pahade asjade peale, teistest ja endast halvasti, mõjub ka öine halb unenägu tapvamalt.
Iga inimene peaks ennast õhtusisendusega tugevdama ja hommikusisendusega andma oma päevale mažoorse tonaalsuse.
Mul on selleks oma autogeenne treening:
· lasen lihased lõdvaks
· mõtlen, nagu oleksin päikese käes või kiiktoolis rannas, meri kohiseb ja laine laksub
· mõtlen, et mu süda töötab rütmis ja rahulikult, ning nii ongi
· sisendades hingan aeg-ajalt pikalt välja ja ohkan - see aitab mure vastu
· mõtlen, kuidas päikesepõimik (asub otse rinnaku all) muutub soojaks - see võtab siseelundite pinged maha
· mõtlen, et laup muutub mõnusalt jahedaks - siis loen palve ja mediteerin.
Teen ka õhtul aias, kui võimalik, lõdvestusharjutusi.
Nii saab endale tellida paremad unenäod, või vähemalt parema toonuse halbade unenägude üleelamiseks, ja parema helistiku päevategevuseks.

Loe edasi Kodutohtrist!