Kodutohtri südametuba
Vererõhk kõigub - mis viga?
Eha Laanepere

Vererõhk pole muutumatuna püsiv suurus, vaid kõigub isegi noortel ja täiesti tervetel inimestel, eakatest ja haigetest rääkimata.

Ida-Tallinna Keskhaigla Südametervisekeskuse kardioloog Helgi Jaagus ütleb, et tänu ööpäevaste vererõhumonitoride võidukäigule on selgeks saanud: vererõhk peabki olema öösiti madalam ja päeviti kõrgem.
Loomulikult kõigub vererõhk ka päeval. On suur vahe, kas mõõta vererõhku ajal, kui inimene istub rahulikult tugitoolis või kui ta on parasjagu keset liiklusmöllu autoroolis. Ka tülid, vastutusrikkad esinemised jm pingelised olukorrad võivad vererõhu vägagi kõrgeks ajada. Füüsilise koormuse korral tõuseb vererõhk paralleelselt pulsisagedusega, et korvata suurenenud hapnikuvajadust.
Noored inimesed saavad enamasti abi sellest, kui sätivad paika oma toidu- ja unerežiimi ning harrastavad rahulikumat elurütmi. Vererõhule tuleb igati kasuks mõõdukas sportimine.
Tasub teada, et
· suviti on vererõhk üldjuhul madalam kui talvel
· vererõhku võivad tõsta suitsetamine, söök-jook, samuti ravimite ebaõige omal käel tarvitamine
· vererõhu väärtused sõltuvad ka keha ja käe asendist mõõtmise ajal - kõikumine võib olla isegi 5-10 protsendi piirides.

Öösel on vererõhk mõnevõrra madalam, sest päevasel ajal on organismis rohkem veresooni mõjutavaid hormoone. Tavaliselt aktiviseeruvad veresoonte hormoonid hommikul enne ärkamist samamoodi nagu kõigi meie organsüsteemide tegevus: vererõhk tõuseb, südame löögisagedus kiireneb, kogu siseelundkond hakkab intensiivsemalt tööle.
Vanemas eas on vererõhukõikumised tihti suuremad kui nooremas eas.
Nagu öeldud, tõuseb tervetel inimestel vererõhk lühiajaliselt füüsilisel koormusel või tugeva stressi puhul, taastudes kiiresti. Rahuliku elutempo korral kõigub nende vererõhk vaid mõne millimeetri piiris.
Väljakujunenud kõrge vererõhuga haigete vererõhuväärtused võivad olla kõrged kogu ööpäeva.

Kahtlusega julgelt arstile
Mida teha, kui on kahtlus, et vererõhk on liiga kõrge? Tavaliselt esineb siis peavalu, südamekloppimist, kohinat kõrvades, iiveldust, üleüldist halba enesetunnet - seda eriti varahommikul (kui vererõhk on päeva kõrgeimal tasemel).
Esimene märguanne kõrgest vererõhust on siis kas vererõhukriis või on vaja kutsuda kiirabi rindkere- või peavalu pärast. Alles siis selgub, et põhjustajaks on kõrge vererõhk.
Seetõttu tuleks kahtluste esinemisel, eriti kui lähisugulastel on probleeme kõrgenenud
vererõhuga, pöörduda perearsti poole ja kontrollida vererõhku. Peale polikliinikute on ka paljudel perearstidel olemas ööpäevase vererõhu mõõtmise aparatuur. Kui on kõrgvererõhktõbi, saab kindlaks teha selle raskusastme ja kasutatava ravimi efekti koos muude rohtude lisamise või ärajätmise vajadusega. Samuti saab määrata ravimite võtmise kellaajad.
"Kui vererõhk langeb öösel palju, ei tohiks haigele määrata ravimit, mille maksimumtoime saabub ööseks, põhjustades veelgi suurema vererõhulanguse. Eakatel inimestel, kellel sageli esineb südame pärgarterite ahenemist, võib vererõhu liiga suur öine langus põhjustada hapnikunälga ja öiseid valusid südames," märgib kardioloog.
Sestap on vaja kõigepealt kindlaks teha vererõhu languse tüüp, et arst saaks määrata õige ravimi ja selle sissevõtmise ajad - kas hommikul või õhtul. Ka ravi jooksul tuleks aeg-ajalt kontrollida vererõhu kõikumise astet.

Põhjalikud uuringud Südametervisekeskuses
Kui perearstil ei õnnestu elurežiimi reguleerimise ja ravimitega vererõhku alla saada, võib ta suunata patsiendi Ida-Tallinna Keskhaigla Südametervisekeskusesse.
Südametervisekeskuses on olemas kõik võimalused selgitada välja, kas tegemist on kõrgvererõhktõvega või tõstab patsiendi vererõhku mõni kaasnev tõbi, näiteks neeruhaigus. Seda aitavad välja selgitada laboratoorsed analüüsid, vajadusel ka kardioloogilised, radioloogilised, uroloogilised, neuroloogilised ja endokrinoloogilised uuringud.

Hädaabi olgu käepärast
Kui vererõhk peaks mingil põhjusel regulaarsele ravimivõtmisele vaatamata järsult kõrgenema (eriti hästi tajuvad seda need, kes on juba varem vererõhuga kimpus olnud), siis tuleks kiiresti abi otsida. Paljudel vererõhuhaigetel on olemas lühitoimelised vererõhualandajad pihusti, tilkade või tablettidena, mida häda korral kiiresti kasutada. Ka kiirabisse võib helistada ja paluda vererõhku alandavat süsti. Dr Jaagus soovitab seda vajaduse korral kindlasti teha:
Ka madal vererõhk võib olla probleem. Kui see on tingitud ravimitest, siis tuleb need võtmata jätta ja arsti poole pöörduda. Madal vererõhk võib olla ka endokriinse või muu haiguse kõrvalnäht, sel juhul tuleks ravida põhihaigust.
Kõrgenenud vererõhu ravi on eluaegne, igapäevane ja, nagu on selgunud, tuleb kinni pidada isegi rohuvõtmise kellaaegadest. Vererõhu langetamine võimalikult normilähedaste väärtusteni aitab ennetada raskeid tüsistusi ja invaliidistumist ning pikendab eluiga.

Loe edasi Kodutohtrist!