Mare Liigeri elujäämiskool
Tekst Eha Laanepere

Mare Liiger (48) on tuntud kiirabiarst, kes oma esmaabiteadmisi on lahkesti jaganud ka Kodutohtri lugejatega. Tulevikus plaanib ta aga kiirabiga lõpetada ja pühenduda oma doktoritööle, mille teema on laste suhted narkootikumidega.
Mare sündis oma aja kuulsate näitlejate lapsena – tema ema oli Ellen Liiger ja isa Ilmar Tammur, mõlemad olid ENSV rahvakunstnikud. Isa perekonnaga koos ei elanud ja Mare temaga kuigi palju kokku pole puutunud, aga elus oli värvi omajagu. Kodus käis alatasa külas kultuuriinimesi, Mare lapsepõlvesõbrad olid Aino Talvi, Salme Reek, Linda Tubin, Katrin Välbe. Marel oli kaks lemmikmängu: ta kas etendas teatritükke või ravis inimesi. Esimene oli loogiline näitleja tütre jaoks, millest aga need arstimängud, seda ta ei tea.

Kepikõnd teeb reipamaks

Mitu lugejat on küsinud, kuidas õigesti kepikõndi teha. Kõige lihtsam on seda õppida treeningrühmas juhendaja käe all. Kellel seda võimalust pole, võib omal käel proovida. Alustajatele annab nõu kepikõnnitreener Kaili Toompalu. Juhendajad on vahel naljatamisi öelnud, et kepikõndi tehes liiguvad kõik lihased peale ühe – keelelihase, ütleb igapäevaelus raamatupidajana töötav kepikõnnitreener Kaili Toompalu, kes on tegev ka Eesti Noorte Reumaliidus. Aga kui mõnusa treeningukaaslase leiab ja juttu jätkub, siis töötab ka keelelihas. Eelnevat tuleb loomulikult huumorina võtta.

Millest kõneleb kolesteroolinäit
Tekst Eha Laanepere

Igaühega võib juhtuda, et mõnel üritusel või perearsti juures mõõtes on kolesteroolinäit kõrgem, kui tohiks olla. Kas sellesse peaks suhtuma ülitõsiselt ja tõtata arsti juurde või pigem unustada, kui ise tunned end tervena?
Põhja-Eesti regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juhataja, kardioloog ARVO MESIKEPP soovitab asjasse siiski täie tõsidusega suhtuda isegi juhul, kui proov on võetud keset suurt saginat ja võib-olla kõhtki just enne täis söödud. “Kiirkorras kolesterooli mõõtmise aparaate küll järjest täiustatakse, kuid täpsus võib sellises olukorras muidugi kannatada.

Eneseabi
Kevadised silmad ja kevadised ilmad
Silmaarst Ingeborg Trofimova

Kui kevad hakkab silmadele või me ise teeme ettevaatamatusest silmadele kurja, leiab abi omast käest ja vajadusel tohtrilt.
Esimene kevadine laine silmaarsti juurde abi otsima tulijaid on tavaliselt vanemad inimesed, kes on sukeldunud mullatöödesse. Kes kaevab kummargil, kes istutab või rohib, pea alaspidi. Tekkis punane laik
Siis märgatakse õhtul, enamasti aga järgmisel hommikul imestusega, et ühe silma valgel on erepunane, selgepiiriline suurem või väiksem laik. Selle läbimõõt võib olla paar millimeetrit kuni pool silmavalget. Valu küll pole, aga ehmatus on tõsine. Tegemist on silmavalget katva sidekesta suurema või väiksema veresoone rebenemisega (lõhkemisega), mille tagajärjeks on verevalum. See on tekkinud harjumatust füüsilisest pingest, mille puhul silma perifeersed veenid täituvad tugevasti verega ning hapruse korral katkevad.

loe edasi Kodutohtrist...

Apteek avitab
Apteegikosmeetika täidab lubadused
Proviisor Maija Tressum
Foto Peeter Sirge

Nahk kui inimese suurim elund on varandus, mis vajab ja väärib head ning teadlikku hoolitsust.
Igapäevane nahahooldus peaks nahka õrnalt puhastama, kaitsma ja taastama.
Nahaprobleemide tekkes saab süüdistada meie elukeskkonda, olmekeemiat, nahahooldusvahendeid ja ka kosmeetikat. Lisaks tulevad pärilikud soodumused. Kui naha happelisele kaitsekihile langeb aina suurem kahjuliku välismõju koormus, väheneb naharasu, nahk kaotab elastsuse ja hakkab ketendama. Sel juhul ei suuda nahk enam täita oma ülesannet – tõrjuda kahjulikke mikroorganisme ja negatiivseid mõjusid ning organismi optimaalsel määral kaitsta. Vananedes väheneb naha veesisaldus ja elastsus. Erihooldust vajab laste ja vanurite nahk ning kuiv, ekseemidele kalduv nahk.

loe edasi ajakirjast...

Sinu laps
Lapsed väsivad ja valutavad koolis
Tekst Kati Murutar

Tundub juba otse loomulik, et pärast kooli- ja trennipäeva jõuab laps koju näost kaamena ja tal valutab pea. Seepärast laskem neil vähemalt suvel puhata.
Inimene harjub kõigega. Nii õpivad ka lapsevanemad mööda vaatama ja paratamatuseks pidama, et nende järelpõlv on juba algklassidest alates hommikust peale väsinud ega talu tegelikult lärmi ja trügimist. Suuremate õppurite emad-isad ei teagi, kui sageli noorukid kooli arsti ja õe juures pea- ja/või kõhuvalurohtu küsimas käivad. Ning kompenseerivad kodus pidamata jäänud vestlusi koolimaja arstikabinetis stressimaanduse korras. Lapsevanemateni jõuab võsukeste valu ja väsimus siis, kui see on juba nii pidev ja krooniline, et nõuab koolist puudumist. Või kui kooli meedikud soovitavad lapsega pere- või eriarsti juurde pöörduda.
Ehmatavad arvud
Tänapäevased meditsiinitudengid tõmbavad endale internetist teaduslikke artikleid. Olen tulevastele õdedele-arstidele neid tõlkinud ja seejuures saanud numbritest paraja vapustuse.

loe edasi Kodutohtrist...

6 Mare Liiger rajas uudse esmaabikoolituse mõtlevale inimesele









26 Õuesolemise õhinas ära ka silmadele liiga tee!










36 Koolistress tähendab valusid, koolivahetus mõnelegi eluks karastavat kogemust.










63 Võililletõmmis puhastab organismi.










52 Omatehtud venituslauaga sai Arvo Raasuke seljavalust lahti.











68 Päikesevärvi toidusse - ja tervis tuleb

Abi loodusest
Taimeteed kõhulahtisuse vastu
Aive Luigela

Kui kõhulahtisus on kestnud üle kolme päeva, tuleb pöörduda arsti poole. Enamikul juhtudel saab abi ka ravimtaimeteedest, kui hakata neid kohe kasutama.

Kõhulahtisuse vastu aitavad teed järgmistest taimedest: teekummel, tamm (koor), linnurohi, suur teeleht, mustikas (lehed ja marjad), tedremaran, aed-liivatee, saialill, koirohi, kortsleht, harilik mailane, hiirekõrv, harilik soolikarohi, liht-naistepuna, ingver, harilik kuldvits, harilik vaarikas (marjad), paju (koor), toomingas (marjad), salvei, raudrohi, piparmünt... Taimravi ajal ei ole soovitatav kasutada piima ega rammusaid toite, sest siis taimed lihtsalt ei mõju ning seedimine halveneb veelgi. Esimesel kõhulahtisusega päeval tuleks üldse söömisest hoiduda ja juua ravimteesid, mis toidavad organismi ja rahuldavad vedelikuvajaduse.

loe edasi ajakirjast...

Päevakaja
Liikuv mammograaf


Mitu head aastat tagasi kutsusime Kodutohtri lugejaid kaasa lööma heategevuslikus annetuskampaanias Eest Vähiliidu mammograafiabussi käimapanekuks. Tänu annetustele, millest ühe osa panustas toona ka Kodutohter ja tema helde käega lugejad, saigi liikuv mammograaf unistustest teoks. Ja tegutseb üha.
Kui Tallinnas, Tartus ja Pärnus tehakse rinnauuringuid statsionaarsete mammograafidega, siis maakondades sõidab “Rinnavähi varajase avastamise projekti 2002–2006” raames ringi Eesti Vähiliidu liikuv mammograaf, millega uuritakse nimelise kutse saanud kindlas vanusegrupis naisi tasuta. Liikuva mammograafiga teeb uuringuid OÜ Mammograaf, mille juhataja on radioloog Theo Raudsepp. Mammograafiabuss hakkas ringi sõitma ja röntgenipilte tegema 2003. aasta oktoobris. Mammograaf töötab röntgeni põhimõttel, sellel on röntgenitoru ning vastuvõtja, kuhu pilt salvestatakse. Kui on tegemist ilmutustehnoloogial põhineva uuringuga, siis tehtud pildid ilmutatakse. OÜ Mammograaf kasutab digitaalset tehnoloogiat ning tehtud pildid saadetakse arvuti teel serverisse. Liikuva mammograafi pilte loetakse Tallinnas.

loe edasi ajakirjast...

Päevakaja
Reumafoorumi avaldus

21. aprillil toimus Eesti Reumaliidu ja Eesti Reumatoloogide Seltsi poolt korraldatud Reumafoorum ning Eesti Reumatoloogide Seltsi aastakonverents. Koos olid oma ala parimad spetsialistid üle Eesti. Reumafoorum otsustas üksmeelselt jätkata aktiivset koostööd Eesti patsientide õiguste kaitseks, tagamaks neile ligipääs mujal maailmas juba kättesaadavale raviviisile.
Ligi viiendik Eesti elanikkonnast põeb erinevaid luu-, liigese- ja sidekoehaigusi; praegu on Eestis kuni 14 000 reumatodiartriidihaiget, igal aastal haigestub üle 1000 inimese. 60% neist on parimas töö- ja sotsiaalse aktiivsuse eas. Vajaliku ravita võib reumatoidartriidi (RA) tõttu invaliidistuda juba mõne aastaga.
Täna maksab tööandja sotsiaalmaksu selleks, et töötajad saaksid vajalikku ravi ning suudaksid elujõuliselt tööd teha.

loe edasi ajakirjast...

Kodutohtri mainumbris:

6 Elujõud
Mare Liigeri ellujäämiskool
12 Lugeja sõna
14 Liikumisrõõm
Kepikõnniga reipamaks
18 Ravi
Millest kõneleb kolesteroolinäit
22 Huvitav teada
Salapärane palavik
24 Ravi
Kurgumandlid ära lõigata või mitte?
26 Eneseabi
Kevadised silmad ja kevadised ilmad
30 Mis on mis
Punetav nina. Aktiivsüsi. Põletik
32 Apteek avitab
Apteegikosmeetika täidab lubadused
Sinu laps
36 Lapsed väsivad ja valutavad koolis
40 Läbi pöördepunkti
44 Kogemus
Kolmas noorus on õppimise aeg
48 Pilk endasse
Tormakas või rahu ise
52 Omal jõul
Kas Nobeli preemiat väärt?
Tasub teada
56 Vähi sõeluuringud
57 Liikuv mammograaf
58 Küsi meilt
62 Abi loodusest
Kodutohtri ravimtaimla
63 Organismi puhastamine
64 Kõhukinnisus
66 Kasulik teada
D-vitamiin – kas uus C-vitamiin?
Tervislik toit
68 Päikest lauale, mett toidu sisse
70 Kevadsupist elujõudu
74 Päevakaja
76 Tooteuudised
78 Uus raamat
Jõudehetk
79 Naergem terviseks
80 Ristsõna
81 Kodutohtri mäng