Mamma Bakteri musketärid
Tekst Kati Murutar
Tartu Ülikooli teadlane Marika Mikelsaar on tuntud ja teenekas kõikjal maailmas. Tema juhitav töögrupp on avastanud piimhappebakteri Lactobacillus fermentum
ME-3, mis toimib tervistavalt, hävitades soolestikus kahjulikke mikroobe. Seda rahvusvahelise tähtsusega teadussaavutust vormitakse inimkonna teenistusse laias maailmas.
Kui meile piisavalt sageli öeldakse, et selle või teise jogurti sees on kaks kasulikku bakterit, jääme uskuma ning valimegi toidupoes tolle bakteritega toote.
Suvesooja rõõmud ja riskid
Tekst Harri Jänes
Päike ja õuesoojus turgutavad meid, kui oskame suve mõistlikult endasse lasta. Siis jääb terve terveks ja tõbine ei tunne end kehvemini.
Meie laiuskraadil hinnatakse suve aastaajana, mis mõjub tervisele enamasti soodsalt. Soojadel suvepäevadel on hõlbus keha ja vaimu turgutada õhu, vee ning päikesega.
Aga suvel on ka omad ohud: harjumatult kuumad ilmad, äikesehood, kõrvetav päike, kõrreliste ja teiste taimede õietolm, verd imevad putukad, haigusi levitavad puugid jne.
Kõiki ohte ei saa täielikult vältida, kuid nende mõju on võimalik leevendada.
Vihmaussid jalgadel – algul iluviga, pärast tervisehäda
Tekst Eha Laanepere
Jalgade veenilaiendid on miljonitel inimestel maailmas. “Naljaga pooleks öelduna on üks riskigrupp ka kirurgid,” ütleb Taastava Kirurgia kliiniku veresoontekirurg TIIT MEREN. Ehkki siin nalja polegi – pikka seismist nõudev amet on üks haiguse põhjusi.
Tavaline koht, kus inetud nahaalused mügarad hakkavad kõigepealt välja paistma, on sääre või reie sisekülg, kust kulgeb suur nahaalune veen oma harudega. Järgmisena ilmuvad need nähtavale sääre tagaküljel, kus asub väike nahaalune veen.
Laiendite üks tekkepõhjus pindmistes veenides on see, et südamest pumbatav veri jõuab küll jalgadesse, aga üles keha poole tagasi enam hästi ei jõua. Takistuseks on põletikud ja ummistused jala süvaveenides.
Lugeja kirja põhjal
Jalad higivaevast vabaks
M.K. TALLINNAST küsib: Millest võib olla tingitud liiga sagedane jalgade higistamine? Mis aitab selle vastu?
Vastab professor Naomi Loogna
Higistamine on organismi normaalseks tegevuseks hädavajalik: ilma selleta oleks meie tervis juba lühikese aja jooksul ohus – tekiks organismi ülekuumenemine.
Higinäärmeid on kahesuguseid
Enamikul osal nahast paiknevad merokriinsed, ainult vedelikku eritavad higinäärmed. Eriti palju on neid jalataldadel ja kätel ning need osalevad soojusregulatsioonis. Lisaks toimetab higi organismist välja jääkaineid.
Apokriinsed higinäärmed, millest erituv higi sisaldab rohkesti rakulisi elemente, paiknevad näol, kaenlaaukudes, labajalgadel ning päraku ja suguelundite piirkonnas. Nende tegevus ei ole soojusregulatsiooniga seotud. Ebameeldivat või lausa vastikut lõhna tekitavad just apokriinsed näärmed koos nahal leiduvate pisikutega.
loe edasi Kodutohtrist...
Apteek avitab
Suverõõmu täies tervises
Proviisor Maija Tressum
Foto Peeter Sirge
Kauaoodatud suvi on käes. Tahame võtta sellest ilusast, valgest ja soojast nii palju kui vähegi võimalik. Et puhkuse- ja reisirõõme täiel rinnal nautida, tasub pisiviperusteks targu valmis olla – ka apteegi abiga.
Apteegikosmeetika iga sari sisaldab päikesekaitsevahendeid – kreeme, losjoone, geele, õlisid, pihusteid jm, mis pakuvad efektiivset ja usaldusväärset kaitset nii alfa- kui beetakiirguse kahjuliku toime eest.
Päikest igale nahale
Apteegis müüdavad päikesekaitsevahendid on hästi talutavad ka tundliku naha korral ning sobivad kasutamiseks neile, kellel on soodumus nahaallergiate tekkele. Kõik tooted sisaldavad UVA- ja UVB-filtreid ning samas ka nahka hooldavaid ja niisutavaid komponente.
Need enamasti lõhnatud ja veekindlad päikesekaitsevahendid, mille kaitsefaktor on 40, 30, 25, on mõeldud kaitseks väga tugeva päikese eest. Nimetatud faktorimäär kaitseb nahka 99% ulatuses UVA- ja 98% UVB-kiirguse eest ning sobib ideaalselt imikute ja laste kaitsmiseks kuuma päikese eest.
loe edasi ajakirjast...
Mis on mis
Liikumistõbi
Selgitab Harri Jänes
Liikumistõbi ehk kinetoos (kr kinein – liikuma) on rohkem tuntud mere- või õhusõiduhaigusena, ka sõiduiivelduse ja reisihaigusena. Seda põhjustab sõiduki ebaühtlasest kiirusest, kiirendusest ja õõtsumisest tingitud keha passiivne liikumine, mis kutsub esile sisekõrvas paikneva tasakaaluelundi, silmade ja siseelundite ärrituse. Vegetatiivse närvisüsteemi kaudu mõjutab see kogu organismi seisundit. Kinetoosi tekkimist soodustavad halb enesetunne, väsimus, ruumi nõrk valgustus, ebameeldivad lõhnad, alkoholijoove ja merehaigusekartus.
Kinetoosi tunnused on paljudele tuntud: haigutamine, kahvatus, süljevoolus, külm higi ja unisus. Tüüpiliste nähtude hulka kuuluvad veel peapööritus, tasakaaluhäired, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, apaatia jne.
loe edasi Kodutohtrist...
8 Bakterid on musketärid meie soolte teenistuses, kinnitab professor Marika Mikelsaar.
16 Suvepäikest on rõõmu, kui oskad riske vältida.
18 Võimeldes saab õlavalust jagu.
44 Leedripuu on kui heade haldjas, kes teeb tervisele head.
38 Hea energiaga puu laseb ennast ära tunda.
56 Lahe salat laheda kastmega on topelt tervislik.
Valikuvõimalus
Puu kallistab vastu
Tekst Üllar Ende
“Loodus harmoniseerib meid. Kui vaid oskaksime teda enda heaks kasutada! Meie keha on osa loodusest ja peaksime ennast ravides ka tema poole pöörduma,” leiab arhitekt, geobioloog ja feng shui meister Rein Weber.
Toimetusele on tulnud kaks kirja, milles lugejad küsivad puude mõju kohta inimesele.
Üks keskealine naine tegi läbi raske operatsiooni. “Ma ei leidnud enam endas jõudu. Olin nõrk ja vilets, arvasin, et minust ei saagi enam elulooma. Läksin suveks õe juurde maale ennast kosutama. Seal põllu ääres kasvab vana tamm. Et olid kuumad ilmad, istusin tihti tema all varjus ja lugesin. Võtsin ka tema ümbert kinni (ega ma hästi ulatanudki, sest see tamm on jäme). Ma ei tea, kas mulle mõjus hästi maaõhk või aitas mind rohkem tamm. Tundsin, kuidas elujõud tuleb jälle sisse – mul oli hea seal tamme all olla. Nüüd küsingi hr Rein Weberilt: kas tamm oli mulle rohkem hingetoeks või on puudel ka mingi salapärane energia, mis jõudu annab?”
loe edasi ajakirjast...
Küsi meilt
Kõrvad sügelevad
T.T. PÕLVAMAALT: Mida teha, kui kõrvad sügelevad seestpoolt? On see mingi tõve tunnus?
Kui välimises kuulmekäigus on nahk kuiv ja vaik puudub, tekib sügelus.
• Selle kõige sagedasem põhjus on seened ning allergia kemikaalidele (šampoonid, vedelseep, kreemid) ja basseiniveele.
• Samas võib sügelus viidata kesk- ja väliskõrvapõletikule.
• Samuti võib sügelust põhjustada ülitundlikkus ravimite (ka kõrvatilgad), toidu ja tolmude suhtes.
• Kõrvade sügelus võib viidata ka hormonaalsetele häiretele, kilpnäärme- või neeruhaigusele, suhkurtõvele ja nahahaigustele (ekseem, psoriaas, dermatiit).
Sügelevat kõrva on keelatud sügada teravate esemetega ja seest veega pesta, mis soodustab infektsiooni teket nahas ja põhjustab lõpuks kroonilise väliskõrvapõletiku – nn ujuja kõrva.
Nii ühel kui teisel juhul tuleb kindlasti pöörduda perearsti poole, kes teeb vajalikud analüüsid ja uuringud, määrab seejärel ravi või suunab eriarsti vastuvõtule.
loe edasi ajakirjast...
Tervislik toit
Lahe kaste lahedale salatile
Suvel on salatikraami värskelt võtta. Teeme ise juurde tervistava külma kastme, mis lisab salatile toiteväärtust ja annab parema maitse.
Toitumisspetsialist ja loodusravi austaja AIVE LUIGELA
Rohelistest taimedest, juurviljadest ja puuviljadest saab valmistada täisväärtuslikke salateid, arvestades nende maitse sobivust ja kasutades sobivaid kastmeid. Lehtaedviljadest ja juurikatest valmistatud salatitele on kasulik lisada hapusid marju ja puuvilju: õunu, rabarberit, karusmarju, jõhvikaid, pohli, sõstraid, teraviljaidandeid jm. Pealegi vähendavad hapud lisandid sibulate ja peetide vänget maitset, mis mõnele ei meeldi.
Maitseks ja toiteväärtuse tõstmiseks
Külmade kastmetega saab aedvilju rikastada valkude, rasvade ning maitseainetega. Et salat maitseks hästi, peab ka kaste olema valmistatud värsketest toiduainetest ja hästi maitsestatud.
Salatiõliks sobivad kõige paremini külmpressitud õlid, näiteks oliivi-, maisi- või rapsiõli. Õlikastmed aitavad organismil omastada salatites leiduvaid rasvlahustuvaid vitamiine (A-, D- ja E-vitamiin).
loe edasi ajakirjast...
Kodutohtri juuninumbris:
6 Lugeja sõna
8 Elujõud
Mamma Bakteri musketärid
14 Päevakaja Kodutohtri tervisepäev
16 Eneseabi
Suvesooja rõõmud ja riskid
18 Liikumisrõõm
Võimleme õla liikuma
20 Ravi
Vihmaussid jalgadel. Algul iluviga, pärast tervisehäda
24 Lugeja kirja põhjal
Jalad higivaevast vabaks
26 Apteek avitab
Suverõõmu täies tervises
30 Kogemus
Pai nahale ja ninale
32 Mis on mis
Liikumistõbi. Tähis pH. Päikesepiste
33 Uus raamat
34 Pilk endasse
Maalime tuule värviliseks
38 Valikuvõimalus
Puu kallistab vastu
42 Tooteuudised
44 Huvitav teada
Tervistav keelekaste leedriõitest ja laukamarjadest
46 Abi loodusest
Lehtkapsas
47 Kodutohtri ravimtaimla
Madal vererõhk. Kõrge vererõhk
50 Küsi meilt
53 Uus raamat
Muudatused taastusravi hüvitamises
54 Tervislik toit
Enne ja pärastki jaani
56 Tervislik toit
Lahe kaste lahedale salatile
60 Tervislik toit
Mida juua toidu kõrvale
62 Kaalujälgijate nädalamenüü
Viimane lihv rannahooajaks
64 Jõudehetk
Ristsõna
65 Kodutohtri pildimäng