Elurõõm
Vormsi Enn: “Elamisest peab mõnu olema”
ITA SERMAN

“Inimesed usaldavad liiga vähe seda, mida nad tunnevad. Enamasti toimivad nad ikka selle põhjal, mida mõtlevad,” kinnitab Vormsi enn, et just see üks asjade untsumineku olulisi põhjusi ongi.

Oma elu saab tunnete järgi sättida küll, teab enn. Tuleb lihtsalt väga tahta. Sest mõte on materiaalne, ja mõttel on kombeks teostuda. Selle asja on enn endale ammuilma selgeks teinud. Just see annab võimaluse asju õigesti mõista ja selle põhjal ka toimida.

Mõtle õigesti, tunne aukartust elava ees
Enn elab Vormsil juba päris mitu aastakümmet. Kui ta selle paiga kunagi muretses, polnud seal ühtegi puud ega põõsast, midagi polnud. Nüüd kasvab maja ümber lugematul hulgal ravim- ja maitsetaimi, kõrgub 300 eri liiki puid ja põõsaid. Majast endast rääkimata. “Eestlane on ju alati ehitaja olnud. Ammustest aegadest peale on eesti mees oma perele kodu loonud, või siis midagi oma lõbuks püsti pannud,” arutleb enn. Seetõttu ei suudagi ta mõista neid, kes endale “midagi valmis ehitada lasevad, kalli raha eest veel pealegi, ja siis sinna eurosilutud kohta elama asuvad”. Sest “see pole see. Seal pole elamise mõnu”. Pealegi annavad käsitsi saetud ja kirvega raiutud puud soojust hoopis enam kui masinaga lõigatud.
Ent kui looduslähedase eluaseme võimalus puudub?
“Esimene asi - enda ümber tuleks koondada maksimaalselt naturaalset puitu: laudu, palke, prusse. Teine asi, mis negatiivset olekut vähendab, on looduslik kivi. Tooge või põllukivi endale korterisse, pange toanurka maha ja te näete - olemine läheb hoopis paremaks,” õpetab enn. Aga veel mõnusam on siis, kui madratsi alla õhuke kiht sõnajalalehti poetada. “Sõnajalg on fantastiline!” kiidab enn taime omadust inimese keskkonda terviklikumaks muuta.
Eelkõige on terve olemise alus õige mõtlemine. Mida võib käsitada ka kui sügavat aukartust kõige elava ees.
Öeldakse, et lilled võtvat öösel inimestele vajalikku hapnikku?
“Pole siin planeedil Maa ühtegi taime, mis võtaks inimestelt energiat. Jutud, et on olemas mingid halvad puud, mis seda teevad, on totaalne jama,” sõnab enn südametäiega. “Asi on lihtsalt selles, et mõned vintskemad puud ei anna oma energiat eriti välja. Aga mis toalilledesse puutub, siis - mida rohkem neid korteris on, seda enam inimene välja puhkab, seda paremini ta end tunneb, seda rohkem on korras tema energeetiline süsteem.”

Maga õigesti, maga nii palju, kui süda lustib
Juba lapsepõlvest peale kannatab inimene tohutut unevõlga. “Stress algab suuresti juba sellest, et inimene pole saanud piisavalt magada. Tema vaim on väsinud,” ütleb enn välja nii tuttavana näiva tunde.
Ja mis kõige tähtsam - magama peab, pea põhja suunas. “See on minu suhtlemisel igasuguste hädalistega esimene punkt.”
Terve-olemise aluseid on ka oma elukorralduse sättimine keskööd ja -päeva õigesti arvestades. “Küll meil on vedanud, et meie juhtidel on olnud oidu mitte üle minna sellesse hullumeelsesse suveaega,” rõõmustab enn. Sest tegelikult pole me keskpäev kell kaksteist, vaid pool üks: just siis on Päike kõige kõrgemal. “Suveaja järgi oleks see siis pool kaks. Aga ärkama peaksime siiski normaalset keskööd ja -päeva arvestades. Sest inimene magab ikka Päikesesüsteemi järgi,” teab enn. “Kogu inimesele normaalne süsteem nihkub niisiis poolteist tundi edasi, ja organism ei saa enam aru, mis pagan nüüd küll toimub!”
Täiesti mõistetamatu ütleb enn endale olevat asjaolu, et inimene peab mingil kindlal kellaajal üles tõusma. “See on organismi vajaduste ja oleku täielik eiramine. Inimene peab - tõepoolest peab ärkama alles siis, kui ta on oma energia taastanud,” kinnitab enn küllap meist enamikule parajalt kauge unistusena tunduvat mõtet.

Ära ela selleks, et süüa. Söö selleks, et elada.
“Kahjuks elame me selleks, et süüa. Kuigi tegelikult peaks olema vastupidi,” jõuab enn veel ühe olulise tervisepunkti juurde. Sest asi on iseenesest lihtne: kõigepealt peab organism salvestatud energia ära kulutama ja alles siis asuma seda taastama. Seegi on üks hea tervise aluseid.
Vanasse uskumusse, et süüa võib alles Päikese langedes, usub enn täielikult. “Organism salvestab endasse kosmoseenergiat keskööst keskpäevani - siis, kui Päike tõuseb. Aga siis, kui Päike langeb, peab organism oma füüsilist energiat täiendama toiduga. Enne keskpäeva seega üldse süüa ei tohikski.
Enn ise ütleb end söömisega alustavat nii umbes kaheksa paiku õhtul. Ja pole mul häda midagi! Ei saa just öelda, et ma ei suudaks tegutseda,” sõnab ta heatujuliselt. “On tsivilisatsiooni viga, et meid on lihtsalt õgima harjutatud. Ja organism vaadaku ise, kuidas hakkama saab. Ent sellest tuleneb ülekaal ja kõik muud tervisehädad.”

Ravi end rohtudega, ära kasuta ravimeid
“Aeg-ajalt olen ma mõelnud, et mõni ärimees võiks kirjutada raamatu “Haiged inimesed kui äriidee,” teatab enn pahaselt. Sest temanigi on jõudnud kurtmised sellest, et kõige tavalisemaid terviseparandajaid apteegis enam lihtsalt pole. “Muide - südame- ja stressivaevuste vastu soovitan sellist taime nagu veisesüdamerohi. Ja eks igasuguseid drooge ole ka saada,” lohutab enn hädalisi.
Ta ise jagab terviseparandamise vahendid kaheks - ravimid ja rohud. “Need tabletid ja kõik, mida apteegis müüakse, need on ravimid. Nendega ravitakse tagajärge, mitte põhjust. Aga rohud (maarohud) on need, mis üldjuhul mõjuvad tasapisi ka põhjusele.”
Paraku ei anna ravimine põhjust otsimata erilist tulemust - käib üks lõputu ravimite katsetamine. “Ja siis mul ongi kohati tunne, et planeet Maa on ravimifirmade katsepolügoon, mis lisaks katsetamisele ka päris korralikult sisse toob,” teatab enn südametäiega.
Aga imelise väega rohtusid on põllud ja metsad ja õued piisavalt täis. Nii et oma tervise peale mõeldes tasuks natuke ravimtaimede raamatuid uurida ja seejärel väiksele varumisretkele siirduda. Lisaks ravimtaimedele saab siis ka loodusega nii vajaliku kontakti.

Ära kiirusta, võta aega endaga olemiseks
“Ma olen ikka väga sellel seisukohal, et igal eesti perekonnal peaks ideaalvariandis olema oma maja, kus elada; oma labürint, kus üksindust nautida; oma püstkoda, kus maailma asjade üle järele mõelda. Peaksid olema kivid, mis säilitavad igaviku mälestusi. Olgu siis maal või suisa südalinnas. Seda enam, et näiteks labürinti ehitama on võimeline iga inimene.
“Võtad ühe kivi, siis teise, siis kolmanda,” püüab enn esialgu keerulisena tunduvat asja võimalikult lihtsana näidata. Ja lisab, et kena oleks kõigepealt muidugi labürindi keskpunkt üles otsida. Ent seegi on väga lihtne. Kui inimene tulevase labürindi asukohas ringi jalutab, tabab ta end ühtäkki mõistmas: just selles kohas tunnen ma end kõige paremini. “See ongi keskpunkt,” seletab enn, et üks tingimus on siiski veel: labürindi värav peab tingimata olema Põhjatähe suunas. Sest Põhjatäht on Põhjala rahvale - eestlasele veel iseäranis - üks ütlemata oluline asi.
Mis labürindi ehitamiseks vajalikesse kividesse puutub, siis neid korjates hakkab inimene tundma end umbes samamoodi: vaat see kivi mulle meeldib. “Tuleb unistada teemal, milline ideaalne labürint kividest välja võiks tulla. Kui sul on see mõte sees, siis on sul ühtäkki ka õiged kivid teada,” juhib enn niisiis jutu jällegi tunnete usaldamisele.
“Mõtted lähevad seal ühte suunda, ebaolulised asjad heidetakse kõrvale, sa keskendud kõige tähtsama peale,” tähendab enn, et isegi kõige umbusklikumad proovijad on pärast mõnda aega labürindi keskpunktis omaette olemist tunnistanud: poleks uskunudki…

Loe edasi Kodutohtrist