Helsingi ülikoolis korraldati uuring, kus üks rühm magas öösel vaid neli tundi, võrdlusrühm aga kaheksa tundi. Vereproov näitas juba viie kuu möödudes, et vähene uni on mõjunud geenidele, mis osalevad organismi kaitsereaktsioonides ning mõjutavad allergiaid ja astmat. Suurenes ka põletikku tekitavate molekulide arv. Samuti on kindlaks tehtud see, et grippi nakatuvad kergemini need, kes magavad öösel alla kuue tunni. Lühike öine uni mõjutab immuunsust isegi rohkem kui stress või suitsetamine.
On tehtud kindlaks, et unehäired mõjutavad seksiks valmisolekut nii meestel kui ka naistel. Süüdlaseks peetakse testosterooni, mille tase organismis tõuseb siis, kui inimene magab. Testosteroon lisab seksiisu ka naistel.
Unetus ja masendus on omavahel seotud, kuid teadlased pole kindlad, kumb on põhjus ja kumb tagajärg. Kuid võib olla, et tõde on mõlemal pool: unepuudus masendab ja masendus tekitab omakorda unehäireid. Tekib surnud ring, millest on raske välja tulla.
Ega asjata õelda, et hommik on õhtust targem, sest peale öist und tunduvad mured väiksemad. REM-unes töötleb aju ebameeldivusi nii, et nende põhjustatud tusk leeveneb. Pärast magamist ei tundu stress, pahandused ja halvad kogemused enam nii tugevad. Uni on kui palsam, mis kõike pehmendab.
